Põllumehed: Tere edu Jaapanis ei aita Eesti piimatootjaid

Põllumeeste hinnangul ei ole valitsus ikka veel aru saanud kriisi tõsidusest põllumajanduses.

Järgneb põllumeeste keskliidu teade:

Ajakirjanduse andmetel ostis Oliver Kruuda 1000 tonni lõssi Saksamaalt, töötles selle Põlvas 100 tonniks piimapulbriks ja läkitab nüüd laevadega Jaapanisse, seisab põllumeeste teates. Sellest, kui Tere piimatööstus teeb Jaapanisse Saksamaa lõssist tehtud piimapulbrit, pole Eesti piimatootjatele vähematki abi. Pigem suurendab see pingeid Eesti toorpiimaturul.

Põhjus, miks Eesti piimatootjad Tere piimatööstusele piima müüa ei taha, on hästi teada - paljude aastate jooksul on erinevalt enamikust teistest piimatööstustest Tere pikaajaliselt viivitanud maksetega tarnitud piima eest.

On tervitatav, et avanes uus turg, kuid sinna müüdav kogus meie piimatootjaid oluliselt ei aita, eriti siis, kui tooraine sisse ostetakse.

Meie poolt aasta alguses korraldatud küsitlusele vastasid paljud piimatootjad, et on kriisiolukorra jätkudes võimelised jätkama kevadeni. Tänane info näitab, et oma olukorra hindamisel nad ei eksinud.

Aitavad kõik peale Eesti

Põllumajandusministeerium taotles erakorralist abi seoses Venemaa poolt eelmise aasta augustis kehtestatud impordipiirangute mõjul kujunenud ebasoodsa piima ja piimatoodete turuolukorra jätkumisega ning vajadusega võtta täiendavaid siseriiklikke meetmeid aitamaks ära hoida piimatootjate pankrotilainet.

Rahandusminister märkis oma eilses vastuses põllumajandusministeeriumile, et eelnõu materjalidest ei selgu, kuidas täpselt ja kellele hakatakse toetust jagama, et oleks tagatud sihipärasus ning meede täidaks oma eesmärki ehk tõstaks piimasektori konkurentsivõimet ning tooks kriisist välja. Rahandusminister ilmselt ei tea, et abi oli võimalik anda Euroopa Liidu reeglite järgi kuni 31. märtsini ja täna pole see enam aktuaalne.

Euroopa Liit toetas aasta alguses suuresti Vene toiduainete impordikeelu tõttu raskustesse sattunud Balti riikide ja Soome piimatootjaid ning andis neile riikidele soovituse osutada omapoolset abi sama suures mahus. Kõik peale Eesti on seda võimalust ka kasutanud. Selline, tulupuudujääki osaliselt kattev abi, ongi see mis aitaks kriisi üle elada.

Minister Sesteri allkirja kandev dokument sedastas, et lisaks ELi erakorralisele kriisiabile avanevad Eestile juba ka esimesed finantsperioodi 2014-2020 meetmed.

2014-2020 finantsperioodi meetmed, millele rahandusminister viitab, ei sisalda kriisiabi ning see on tugi maaelule ja põllumajandusele toimetulekuks tavaolukorras. Ning ka neid vahendeid on Eesti põllumeestel tunduvalt vähem kui enamusel teistel EL riikidel. Mäletame hästi võitlust võrdsemate toetuste eest, milles ka Andrus Ansipi valitsus tänuväärselt osales, kuid mille käigus võrdsust siiski ei saavutatud.