Läti on nn maksuimet rakendanud juba aastaid ja tõestanud, et see töötab, ütles maksuekspert Marko Saag.
- ATTELA Advokaadibüroo maksuekspert Marko Saag. Foto: Andras Kralla
ATTELA Advokaadibüroo maksuekspert Marko Saag ütles, et Lätis vastu võetud nn
maksuime kehtib tegelikult juba aastast 2011. Saag selgitas, et maks kehtestati omal ajal väikeettevõtluse edendamiseks ja erinevate analüüside järgi on väikeettevõtete arv Lätis tänu sellele suurenenud. Samuti on kasvanud maksulaekumine.
2014. aastal tehti maksus mitu muudatust. Maksumäär pidi tõusma 7000 eurot ületavalt summalt aastast 2015 määrani 11%, järgmisel aastal määrani 13% ja aastast 2017 määrani 15%. Seega on Saagi sõnul eile vastuvõetud seadusemuudatus üksnes maksuime säilitamine ja täpsustamine.
Saag lisas, et Eesti võiks Läti näitel julgemalt maksuerisustele mõelda. „Erisuste puudumine ei tohiks olla eesmärk omaette,“ ütles ta.
Lätis kehtestati 2001. aastal mikroettevõtete spetsiaalne 9% suurune maks, mida arvutatakse käibelt, mitte kasumilt. Maks asendab nii ettevõtte tulumaksu, sotsiaalkindlustusmakseid, füüsilise isiku tulumaksu kui ka paljusid muid lõive ja makse. „Selleks, et nimetatud asendusmaks kohalduks, on seatud nõuded nii töötajate arvule, käibele kui ka palkadele,“ selgitas Saag.
Seotud lood
Läti mikroettevõtete maksusoodustus pole mingi maksuime, mille pärast Eesti ettevõtjad peaksid üle piiri tormama, leiab Läti maksu- ja tolliameti endine juht, praegune Baltic Legal Practice’i juhatuse liige Kalvis Vitolins.
Advokaadibüroo Raidla Ellex nõunik Tõnis Vahesaar tegi kolm maksuettepanekut, mida ettevõtjad kommenteerida ei taha ning mida ministrid avasüli vastu ei võta.
Läti parlament otsustas, et algaval aastal kasvab mikroettevõtete tulumaks küll 15 protsendini, kuid minimaalne sotsiaalmaksu kehtestamine lükati edasi, vahendab Läti Delfi.
Turvasüsteemid toodavad igapäevaselt suurtes kogustes infot. Läbi tänapäevaste nutikate lahenduste saab neid andmeid üha kiiremini töödelda. Selle abil on võimalik näiteks läbi
valve- ja läbipääsusüsteemide tuvastada inimeste käitumises anomaaliaid ja hinnata reaalajas võimalikke riske. See on vajalik ettevõtetele, kes pakuvad elutähtsaid teenuseid ja võivad on ärisaladuse või andmete lekkimise korral saada suurt kahju.