Hiljuti lõppes mitmeaastane kohtusaaga, kus Kuressaare elanik soovis tühistada oma maja korteriühistu otsuse võtta elamu renoveerimiseks 200 000 eurot laenu. Riigikohus andis võidu ühistule.
- Kortermaja remont Tallinna kesklinnas. Foto: Raul Mee
Riigikohus jäi seisukohale, et laenu eest planeeritud kaugkütte taastamine, maja fassaadi ja keldri lae soojustamine ning trepikoja remont jäävad elamu rekonstrueerimise piiresse ning selle üle otsustamiseks piisab üldkoosoleku häälteenamusest.
"Tegemist on äärmiselt olulise kohtuotsusega, mis tuletab veel kord meelde: elamu renoveerimiseks ei pea olema kõigi korteriomanike 100% nõusolek," nentis Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.
Mullu märtsis tõi seadusmuudatus korteriühistute valdkonda uue õigusmõiste: kvalifitseeritud häälteeenamus, mis tähendab, et mahukateks töödeks laenu võtmiseks peab ühistul, kelle majandusaasta eelarve ületab eelmise aasta eelarvet, olema üldkoosolekul kvalifitseeritud häälteenamus.
"See kujutab endast enamust korteriomanikest ja sellele enamusele peab omakorda kuuluma suurem osa kaasomandi mõttelistest osadest ehk korterite suurusest," selgitas Mardi. Kui varem võis laenu võtmise otsustada korduskoosolekul, siis täna see sellisel kujul enam võimalik pole.
Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. EKLi kuulub üle 1400 korteriühistu üle Eesti.
Seotud lood
Kas uuest aastast kehtima hakkav korteriühistute seadus on selgem, lihtsam ja läbipaistvam või hoopis ebademokraatlik ja muudab ühistud sõjatandriks? Äripäeva küsitletud spetsialistid jäävad eri meelt.
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.