Metallitööstusettevõte Vergine haub börsiplaane

“Üks väga tähtis põhjus, miks finantsinvestor on selles etapis ettevõttele vajalik, on see, et ta aitab kehtestada rutiinid investoriga suhtlemises ja finantsaruandlussüsteemis ning korrastab sisemisi juhtimisrutiine,” selgitas Redgate Capitali juhtiv partner Aare Tammemäe soovituse tagamaid. Kuna finantsinvestor soovib 4–7 aasta pärast tavaliselt ettevõttest väljuda ehk oma osaluse müüa, siis sellel hetkel oleks Tammemäe sõnul õige noteerida aktsiad või osad börsil ja kaasata avalikult kapitali.

Ei tasu rutata

Kui seda teha varem, kui ettevõtte käive on vaid 5–6 miljonit eurot, jääb börsil tegutsevate investorite huvi väikeseks. Tammemäe sõnul võib omanik siis pettuda, et keegi ei soovi tema ettevõtte aktsiaid märkida ning aktsia hind ei liigu või isegi langeb.

“Selleks, et kaasata aktsiakapitali börsi kaudu ja olla atraktiivne pensionifondidele ja teistele börsiinvestoritele, peab ettevõtte väärtus olema vähemalt 15–20 miljonit ­eurot. Siis on aktsial likviidsust ja börsiinvestoritel piisavat huvi,” märkis finantsnõustaja.  Selle väärtuseni aga saab jõuda tema hinnangul koos kohaliku finantsinvestoriga kas erakapitali, mezzanine- (vahefinantseerimise) fondi või mõne investeerimisfirma kaudu.

Selliseid finantsinvestoreid ei ole Tammemäe sõnul raske leida. “Sellistel investoritel on 2–5 miljoni eurone rahasüst igati jõukohane. Tavaliselt võtab finantsinvestor osaluse ettevõtte osades või aktsiates ning raha läheb vaid uueks arendustegevuseks,” rääkis Tammemäe. “Seega tuleb leida parim kombinatsioon rahast ja muust kvaliteedist, mida finantsinvestor kaasa toob.”

Tõeline edulugu

Vergine omaniku ja juhi Aleksander Järve ettevõtjalugu on hea näide, kuidas inimese töökus ja edasipüüdlikkus võivad väikese äri suureks kasvatada.

Järv töötas üle kahekümne aasta tagasi päästeametis keskastmejuhina. Järv koondati ja ta otsustas töötukassa abil keevitajaks õppida, sest nägi selles ametis perspektiivi. Omandanud mitmes metallitööstusettevõttes keevitajakogemust, otsustas Järv 2005. aastal asutada oma ettevõtte Vergine OÜ. Algul pigem hobi korras ettevõtet pidanud mees seadis endale kõrgeid eesmärke.

Vergine tegi esimesel majandusaastal üle 93 000 euro käivet ja sai seejuures üle 3300 euro kasumit. Nüüdseks on käive kasvanud 32 ja kasum 45 korda. Kui alguses tegutseti rendipindadel, siis peagi sai Järvele selgeks, et mõistlik on investeerida oma ruumidesse. Nii soetati poolteist aastat tagasi 2500ruutmeetrine tsehh Tallinnas Suur-Sõjamäe tänaval ja praegu ootab ehitusluba kõrvale plaanitav 1000ruutmeetrine tootmispind. Ettevõttes töötab 25 inimest, pärast laienemist on plaan inimesi juurde võtta.

“Siiamaani olen neid etappe, mida olen endale ette söötnud, ikkagi saavutanud. Esimene mõte oli teenida miljon krooni, pärast miljon eurot, nüüd on järgmine samm teenida 10, siis 100 miljonit eurot,” võtab ettevõtte looja ja arendaja seatud sihid kokku.

Järve sõnul on seni ettevõtet rahastatud kas omavahenditest või võetud pangast laenu, näiteks tootmispinna ostuks. Oma jõududega üles ehitatud vana Dvigateli lagunenud tootmishoonet haldab ettevõte Vergine Kinnisvara, mida juhib Järve kompanjon Ruslan Väli, kellele kuulub pool firmast.

Tandemina tegutsevad Järv ja Väli on mõelnud ka EASist raha küsida, aga ei ole mõtet siiani teoks teinud. Ühel juhul ei kvalifitseerunud Vergine rahastusele, teisel juhul oli aga projektitaotluse tähtaeg nende jaoks liiga lühike. Nüüd mõlgutavadki mehed mõtteid, kust saada järgmised 5–6 miljonit eurot oma ideede teostamiseks.

Uus tehas vajab raha

“See oleks uus suund, millest on veel vara rääkida, aga tahaksin luua suurt tehast uute tootmisvahenditega,” lausus Järv. Sellises suuruses investeeringu tagasimakse pikkus võiks tema hinnangul olla kuni seitse aastat.

Võlakirjade emiteerimisele ei ole metallitööstusettevõtte juhid mõelnud ja neil pole ka ettekujutust, kuidas see võiks välja näha. Küll aga seavad mehed palju ambitsioonikamaid eesmärke, nimelt sooviksid nad ettevõtte börsile viia ja avalike aktsiate kaudu raha ja koostöövõimalusi leida.

“Kindlasti on mõte moodustada aktsiaselts, et oleks väärtpaberikonto. Selline kogemus on ka Maru kontsernil, mis alustas OÜst ja muutus ASiks, aga kõik aktsiad on omanike käes. Nemad otseselt aktsiaid välja ei paiska. Meie eesmärk on minna välja aktsiaturule,” rääkis Järv ja lisas, et see võiks isegi juba aasta-pooleteise pärast juhtuda.

Mitmekesine tootmine

Järve sõnul on neil Väliga huvitavaid mõtteid, mis võivad kellelegi huvi pakkuda. Ta tõi näiteks ASi Galv-Est Kiiul, kus on aktsionäriks kolm ettevõtet, kes saavutavad koostöö kaudu sünergia  ja saavad seeläbi kasumit. Teise näitena tõi ta Paldiski Tsingipaja, mille võtmeklient on Tiki­treiler. Kuna Tikitreiler on kuumtsingitud, siis temal on Paldiski Tsingipada vaja.

Kas Järv ja Väli mõtlevad lihtsalt aktsiaseltsi loomist või peavad silmas kaubeldavaid aktsiaid börsil? “Kui meie 5–6 miljoni eurone plaan käiku läheb, siis on muidugi mõistlik ka turule minna,” vastas Järv kindlalt. See nišš, kus Vergine töötab, ei ole tema sõnul Eestis täidetud. Päris paljud ei julge tema hinnangul seda ka teha.

Konkurentidest rääkides ütles Väli, et pingi tegemises neil konkurente ei ole. “Mis puudutab metalli kokkupanemist, siis seal on palju konkurente Eesti turu mõttes, aga kõik oleneb, mis kvaliteediga, sest palju tooteid müüakse alla turuhinna,” selgitas ta.

Ettevõtte riskid on Järve sõnul maandatud, sest see, millega Vergines tegeletakse, ei ole otseselt omavahel seotud. “Iga valdkond – lõikepingid, painutuspingid, valtspingid, masintöötluspingid – on eraldi üksused. Kui inimestel, kes panevad masinaid kokku, peaks töö ära kaduma, on rakendust ka teiste pinkide peal. Me oleme paindlikud,” selgitas Järv.

Kommentaar

Erainivestoreil võib olla huvi investeerida

Sven Papp,   Raidla Lejins & Norcousi ühinguõiguse ja tehingute valdkonda juhtiv partner

Aleksander Järve ja Vergine OÜ on kindlasti esiletõstmist vääriv edulugu, mis näitab, et sihikindel tegevus oma strateegia elluviimisel toob ka edu. Käibe kasvu eesmärgid on kindlasti olulised, kuid strateegia ei saa seisneda vaid käibe kasvus, see kaasneb ikkagi eduka strateegia puhul. Tundub, et Vergine OÜ-l on olemas strateegia ning strateegia selle etapi elluviimiseks on vajalik 5–6 miljoni eurone investeering. Kindlasti on positiivne, et ettevõtjal on ambitsioon oma ettevõte noteerida börsil, kuid noteerimisega ei tasu kiirustada.

On arusaadav, et mingil hetkel ei ole enam mõistlik ettevõtte kasvu vaid omakapitalist finantseerida. Kui pangalaenu võimalused on ammendatud, siis oleks asja­kohane analüüsida, kas erainvestoritel võiks olla huvi ettevõttesse investeerida. Börsi kaudu n-ö avaliku raha kaasamine on kindlasti atraktiivne, kuid ka üsna ressursimahukas ja kulukas. Kõigepealt soovitaks ikkagi kaaluda raha kaasamist võlakirja vahendusel või erakapitali kaasamist omakapitali investeeringuna. Võlakirja võiks ­eelistada, kui ollakse kindel oma võimekuses ettevõte ise n-ö järgmisele tasemel juhtida. Professionaalse investori kaasamist ei tasu kindlasti peljata, sest neilt on palju õppida. Professionaalsetel erakapitali investoritel on laialdane kogemus, et valmistada ette suurinvestori kaasamiseks või ettevõtte börsile viimiseks.

Kui võlakirja ja erakapitali kaasamise etapp on läbitud või teadlikult vahele jäetud, siis ollakse ilmselt tõsisemalt valmis järgmiseks sammuks – avaliku kapitali kaasamiseks börsi vahendusel.

Tasub teada

Äripäev valis koos Redgate Capitali ja Raidla Lejins&Norcousiga välja üle 1000 ettevõtte, kes võiksid kaaluda kapitaliturule tulekut. Areneda võlakirjade või omakapitali investeeringute abil. Neist ettevõtetest ilmuvad Äripäevas lood ühisnimetusega „Rahasüst“. Lisaks korraldame sügisel koos EstVCA ja Finance Estoniaga väljavalitud ettevõtetele Kapitali Kaasamise Meistriklassi nimelise üritustesarja.