Väiketöösturil ruume raske leida

Algselt Muhu saarel tegutsenud ettevõte OÜ Muhu Leib laiendas veebruaris tootmist, kolides selle ka mandrile. Uueks tootmiskohaks valis pagarikoda Tallinnas Telliskivi Loomelinnakus asuvad ruumid.

Unikaalne asukoht Muhu Leib OÜ juhatuse liikme Martin Seppingu sõnul otsiti pagaritöökojale sobivat asukohta kaua ja kannatlikult. “Samal ajal, kui meie otsima asusime, algas hoogne Telliskivi Loomelinnaku areng ja mingil hetkel saime aru, et see oleks hea ja õige koht meielaadse töökoja jaoks,” märkis Sepping.

Tegemist on Tallinna kontekstis üpris unikaalse piirkonnaga – vanad avarad tööstushooned on kohandatud äri- ja tootmispindadeks. Linnak moodustab läbimõeldud terviku, kus kohtuvad käsitöölised, kunstnikud, stuudiod, butiigid, mõnusad kohvikud ja restoranid. Ruumidele kõrged nõudmised. Seppingu sõnul oli neil ruumidele seatud mitu tingimust. Oluline oli, et ruumid oleksid meeldivas ja perspektiivikas asukohas, esimesel korrusel, akendega, hea ruumijaotusega, väga hea elektrivarustusega, ventileeritavad, mõistliku rendimaksega ning autoga ligipääsetavad. '

Sepping tunnistas, et Tallinna kinnisvaraturult sobivate tootmispindade leidmisega oldi hädas. Ruumidele seatud nõudmised moodustasid harvaesineva kombinatsiooni. “Enne Telliskivi Loomelinnakuga tutvumist olime jõudnud arusaamani, et Tallinn ei ole üldse õige koht pagaritöökoja avamiseks. Sobilikud tööstusruumid olid ebasobivas asukohas ja hirmus koledad,” selgitas Sepping. Uut tootmispinda otsiti umbes pool aastat.

Üürilepingu saamine eeldas lobitööd

Ühel hetkel võeti ettevõttes vastu otsus, et töökoda peab asuma Telliskivi Loomelinnakus või jääb see üldse rajamata. Seppingu põhjendusel oli tegelikult olukord üpris keeruline, sest Loomelinnaku ruumid ei olnud avalikul pakkumisel. “Nende nõusse rääkimine võttis aega mitu kuud. Tuli teha lobitööd ja jätta endast mulje kui atraktiivsest ja linnakusse sobivast partnerist,” märkis Sepping.

Vajalikud investeeringud ruumidesse tegi üürileandja ehk Telliskivi Loomelinnak. Muhu Leib panustas ventilatsiooniseadmetesse ja sisseseadesse. Seppingu hinnangul võttis ruumide nõuetele vastavaks muutmise juures kõige enam aega seda ette valmistav paberitöö. Ehitusprotsess ise kestis vaid paar kuud ning sisseseadmine võttis kõigest mõne nädala. Samas suuri takistusi, mis oleksid uue pagarikoja avamist seganud, Sepping ei mäleta.

Siiani on äril läinud hästi. OÜ Muhu Leib pagarikoda on Telliskivi Loomelinnakus avatud olnud veidi rohkem kui kolm kuud. Seppingu hinnangul on see liiga lühike aeg, et põhjapanevaid järeldusi teha. “Oleme esimeste kuude müügitulemustega rahul. Õnneks saime alustada väga rahulikul perioodil, veebruaris-märtsis, mistõttu me ei ole tundnud üle jõu käivat ostusurvet,” rääkis Sepping.

Ükski asukoht pole ideaalne

Asukohal on, nagu ikka, oma eelised ja puudused. Pagarikoda ei ole parimal liikumistrajektooril, seetõttu ei satu sinna uudistama tänaval jalutavad inimesed. Tarbijal peab olema eelnevalt kindel plaan pagarikotta minekuks ja millegi maitsva ostmiseks. “Samas, kui ostja on juba teinud otsuse meie juurde tulla, on see suhteliselt mugav. Autot või turismibussi parkida saab sõna otseses mõttes ukse ees ja parkimiskohti jätkub,” rääkis Sepping asukoha eelistest. Telliskivi Loomelinnak on tema hinnangul üldiselt linlaste ja turistide seas hästi omaks võetud, külastajaid jätkub ja mis ettevõtte jaoks kõige olulisem – arenemisruumi on veel palju!

Seppingu sõnul on ettevõtte tulevikuplaanid tagasihoidlikud. Muhu Leib üritab püsida äriplaani piires ja teha igas töökojas leiba nõnda, et pakkumise ja nõudluse vahekord oleks tasakaalus. Sellest tingituna ei pea ettevõte loomelinnakus laienemisplaane. “Oleme oma ruumide suuruse ja planeeritud maksimaalse tootmisvõimsusega väga rahul. Suuremate numbrite puhul läheks juba tehaseks kätte,” selgitas Sepping.

Lehe Pruulikoda, kes pani oma tootmise käima Tallinna külje alla Keilas, seadis eesmärgiks leida sobiva taristuga ruumid, kus oleks piisvalt energiat, kvaliteetne ja stabiilse koostisega vesi ning õlle toomiseks sobivad kõrged laed. “Kuna alustasime täiesti uuel alal uue ärimudeliga, oli meie jaoks väga oluline hind ja õlle tootmiseks vajaliku kohaliku puurkaevu olemasolu,” selgitas Lehe Pruulikoda OÜ juhatuse liige Tarmo Tali ruumidele esitatud nõudmisi.

Kõik pakkumised pole avalikud

Tali sõnutsi valikuid üleliia palju ei olnud. Alustaval tootmisettevõttel on ruumide leidmine üsna keerukas, sest mõistliku hinnaga väikseid tootmisruume on saada vähe ning paljud on halvas seisukorras. “Sobilikud ruumid leidsime alles siis, kui tekkis koostöö 1Partner Kinnisvaraga, kes meiega kaasa mõtles ja sobivaid pakkumisi tegi. Ruumid, mis lõpuks saime, ei olnud kinnisvaraportaalides avalikult väljas,” nentis Tali.

Oluliseks faktoriks oli ka hea koostöö rendileandjaga, kes oli paindlik ja mõtles lahenduste leidmisel kaasa. Pruulikoda investeeris ruumidesse umbes 40 000 eurot – ruumidesse pandi uus, nõuetele vastav põrandakate, värviti üle seinad ning kohendati lage. Lisaks remondile investeeriti tootmise alustamisse. Kuna äri on läinud hästi ja esialgne kasv on olnud oodatust kiirem, suurendati peagi toomisvõimsust. “Asukoha eeliseks on mõistlik kinnisvarakulu ja kvaliteetne vesi.

Lisaks on Keila linnarahvas meid omaks võtnud kui Keila oma pruulikoda,” rääkis Tali. Kuna ruumid võimaldavad kasvamist, plaanib ettevõte seal tegutseda veel järgmised paar aastat. Pikemas perspektiivis mõeldakse aga uuele, spetsiaalselt neile ehitatud pruulikojale.

Teise firma allüürnik

Käsitööõlle tootja Hopster OÜ rendib pruulimiseks pinda Lehe Pruulikojalt. Tänapäeval ei ole alustavatel pruulijatel palju valikuid – tootjaid on tekkinud mitu, nad töötavad suure võimsusega ja sektorile on keeruline ligi pääseda. Lisaks peab olema hea kontakt nendega, kes veel pruulivad.

Hopsteri juhatuse liikme Kristjan Peäske sõnutsi läks Lehega kõik täppi. “Jõudsime Lehe Pruulikoja inimestega kiiresti ühise arusaamani, logistiliselt on asukoht hea ja neil on pakkuda piisavalt mahtu tootmiseks,” selgitas Peäske. Tootmispinda otsiti mujaltki. “Esimese õlle pruulisime Vormsi pruulikojas Koerus. Nendega oli väga mõnus koostöö, kuid sõit sinna oli pikk,” põhjendas Peäske koostöö lõppemist. Veel räägiti läbi Nõmmel tegutseva Põhjala pruulikojaga, kuid neil ei olnud piisavalt ruumi. Sobivate ruumide leidmine ei võtnud siiski kaua aega.

Sealjuures tõdes Peäske, et pruulimine sõltub suuresti Lehe tootmisest. “Me saame pruulida siis, kui Lehe enda tootmises auk sisse tuleb,” selgitas Peäske. Lisaks tuleb maksta Lehe Pruulikojale krõbedat rendihinda. “Meie eeliseks on aga see, et meil on kaks restorani, Leib Resto ja Aed ning Umami Resto, kus me saame õlut turustada,” rääkis Peäske.