Poliitik Krossil ei õnnestunud Äripäeva suukorvistada

Vaidlus algas sellest, et Kross esitas eelmise aasta oktoobris Äripäeva vastu hagi juulis ilmunud juhtkirja pärast, kus toimetus kommenteeris mõni päev varem ilmunud uurivat lugu Krossi ärisidemetest ulatuslikus kütuseäri maksupettuses kahtlustatava Marko Kalevi ja Kalevi toonase äripartneri, seni kahtlustusest pääsenud Jürgen Järvikuga. Koos hagi esitamisega taotles Kross Harju maakohtult hagi tagamist selliselt, et Äripäev ei tohi hagi menetlemise lõpuni kasutada Krossi kohta kaht konkreetset lauset. Maakohus rahuldaski Krossi avalduse.

Kross soovis keelata kaks lauset

Üks keelatud lause oli „Eerik-Niiles Kross on käitunud nagu korruptant” ja teine lause “Eerik-Niiles Kross on olnud kütuseäri skeemi ühe kavandaja rollis selle protsessi algusest lõpuni”. Kusjuures sellises sõnastuses lauseid pole Äripäev kunagi avaldanudki.

„Kui kostja (Äripäev – toim) jätkab hageja (Krossi – toim) kohta ebaõigete faktiväidete ja/või ebakohaste väärtushinnangute levitamist, võib hageja maine saada pöördumatult kahjustatud,“ seisis Krossi esitatud hagi tagamise avalduses, mille Harju maakohus rahuldas.

Äripäev ei nõustunud sellise hagi tagamisega ja juhtis oma Tallinna ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses muu hulgas tähelepanu sellele, et lähtudes euroopalikust väärtusest, kus meedial on ühiskonnas vahikoera ülesanded ning ajakirjandusvabadust loetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse eelduseks, ei saa kindlasti hagi tagamine olla igal juhul ja alati põhjendatud.

“Antud juhul on Harju maakohus keelanud kostjal etteulatuvalt ja abstraktselt tulevikus mis tahes hinnangute/väidete avaldamise vägagi laias teemade ringis – mis tahes viidetega hageja isiku ja korruptsiooni seostele. Sellise keelu aluseks on olnud hagi tagamise taotlus, kus on selgelt väänatud asjaolusid – kostja ei ole kunagi avaldanud sellises sõnastuses ja isegi mõttega avaldusi nagu hagi tagamisel on hagiavaldusest johtuvalt aluseks võetud,“ tõi Äripäev oma määruskaebuses välja.

Kui Harju maakohus otsustas Krossi hagi tagamise avalduse oma 20. oktoobri määrusega rahuldada, siis Tallinna ringkonnakohus tühistas oma 15. detsembri määrusega maakohtu otsuse. Seepeale esitas omakorda Kross määruskaebuse. Krossi määruskaebuses oli kirjas, et kui keelata Äripäeval Krossi au ja head nime teotavate väidete levitamine, takistatakse sellega au ja hea nime kaitse riive süvenemist. Hagi tagamise abinõu on proportsionaalne, leiti Krossi määruskaebuses. Riigikohus Krossi määruskaebust aga ei rahuldanud.

Riigikohus kohendas põhjendusi

Küll aga muutis riigikohus osaliselt ringkonnakohtu määruse õiguslikke põhjendusi.

Riigikohtu kolleegium leidis, hagi tagamisel esialgse õiguskaitse korras (TsMS § 377 lg 2 alusel) ei ole oluline, kas hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. Selles tuleb ringkonnakohtu määruse põhjendust muuta, leidis riigikohus. Nimelt tõi ringkonnakohus oma põhjendustes esile, et maakohtu kohaldatud hagi tagamise abinõul ei ole ilmselgelt otsuse täitmisele mingitki mõju.

Veel märkis riigikohus oma määruses, et samuti on ekslik ringkonnakohtu järeldus, et kui väidete/väärtushinnangute avaldamisega on hageja mainele juba olulist kahju tekitatud ja kujundatud avalikkuses negatiivne arvamus hagejast, ei saakski hagi tagada, kuna objektiivselt pole võimalik väidete/hinnangute eelset seisundit taastada. Riigikohus leidis, et kui isiku kohta on avaldatud ebaõigeid väiteid või ebakohaseid väärtushinnanguid, on hagi tagamise korras esialgse õigussuhte reguleerimine viisil, et kostjal keelatakse kuni kohtuotsuse tegemiseni teatud hinnangute ja väidete avaldamine, iseenesest võimalik selleks, et vältida olulise kahju tekkimist või kahju suurendamist.

Samas peaks selline tulevikku suunatud sõnavabaduse piiramine olema riigikohtu seisukoha järgi hagi tagamise korras võimalik vaid erandjuhul ehk ainult siis, kui asjaoludest nähtub, et esineb oht, et kostja võib väiteid ja väärtushinnanguid ka edaspidi avaldada. Riigikohus lisas, et TsMS § 377 lg 2 kohaldamise kaalumisel tuleks vastaspool enne õigussuhte esialgset reguleerimist ära kuulata. Harju maakohus, kes Krossi taotluse algselt rahuldas, Äripäeva ära ei kuulanud.

Äripäeva esindaja riigikohtus oli vandeadvokaat Karmen Turk Triniti büroost, Krossi esindas vandeadvokaat Magnus Braun Lextali büroost. Kohtukoosseisus olid eesistuja Villu Kõve ja liikmed Henn Jõks ning Ants Kull.

Karmen Turk: riigikohtu seisukohad on tervitatavad

Äripäeva vaidluses Krossiga esindav vandeadvokaat Karmen Turk sõnas, et riigikohtu fundamentaalseid põhiõigusi toetavad seisukohad on tervitatavad.

Järgneb Karmen Turki kommentaar.

Riigikohus andis hinnangu olulisele küsimusele – kas ja kuidas võib ajakirjandust piirata nn hagi tagamise korras ehk siis enne jõustunud kohtuotsust. Mujal Euroopas on olnud ajakirjanduse sellisel viisil piiramine juba aastaid küsimus, mida kohtud ikka ja jälle on lahendada saanud. Eesti riigikohus on enda arvamuse kujundanud nüüd.

Riigikohus sõnastas kaks põhimõttelist seisukohta. Esiteks, tulevikku suunatud sõnavabaduse piiramine peaks hagi tagamise korras olema võimalik vaid erandjuhtudel. Teiseks, hagi tagamise üle otsustamisel sõnavabaduse piiramise nõuetes tuleks kohtutel lähtuda tsiviilkohtumenetluses olemasolevast võimalusest kuulata eelnevalt ära teine pool. Siinkohal lisan, et tavapärane hagi tagamine toimub teist poolt ärakuulamata ning ühe tööpäeva jooksul. Üldiselt ei ole olnud seni Eestis tavaks meediavaidluste puhul kostjat enne otsustamist ära kuulata.

Hagi tagamist meediavaidlustes, kus kohus keelab info tulevikus avaldamise, tuleb kohelda erilise ettevaatlikkusega. Rahvusvahelise meediaõiguse õpiku autorite E. M. Barendi ja L. Hitchensi hinnangul on tegemist kohtuliku eeltsensuuri meetmega. Lähtudes euroopalikust väärtusest, kus meedial on ühiskonnas vahikoera ülesanded ning ajakirjandusvabadust loetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse eelduseks, ei saa kindlasti hagi tagamine olla igal juhul ja alati põhjendatud. Seepärast on riigikohtu fundamentaalseid põhiõigusi toetavad seisukohad tervitatavad.