Soomlane toob vanurid Eestisse

Hooldekodu planeerivad rajajad kahekorruselisse 1953. aastal valminud haiglahoonesse, mis asub Nõmmel Lõuna tänaval. Endoja ütles, et kinnistu omanikuga on hinnas ja muudes tingimustes kokkuleppele jõutud ning lähiajal on oodata ka tehingu kinnitust.

Nõmme piirkond tundus Endoja sõnul parim valik selle veidi privaatsema ja soome loodusele sarnase keskkonna tõttu. „Turvaline, vaikne ja rahulik,“ nentis ta.

Siin saab odavamalt

Idee luua soomlastele mõeldud vanadekodu tekkis Endoja sõnul Soomes tegutseva arsti kogemuse põhjal. „See on pikemat aega olnud mõtteaineks, aga kuna Soome partner on ise selles valdkonnas tegev ja ta näeb neid probleeme sealt seestpoolt kogu aeg, siis oli tal idee, et äkki millegi sellisega Eestisse ümber astuda,“ selgitas ta.

Endoja ütles, et Eestiga võrreldes on Soomes vanurite olukord kohati raskem. Ta selgitas, et Eestis vastutavad järeltulijad vanuri heaolu eest, mis tähendab koguni võimalust esitada kohutusse hagi ja lastelt oma hooldamiseks raha välja nõuda. „Soomes selline asi kõne alla ei tule, seal seisab igaüks iseenda eest,“ lausus ta.

See tekitab Endoja sõnul olukorra, kus pensionär võib jääda rahahätta. „Kuna Soomes hinnad vanadekodus muudkui tõusevad, lagi jookseb eest ja pensionäril ju raha juurde ei teki ning lisavahendeid ei ole, siis on olukord muutunud kohati keeruliseks,“ nentis ta.

Seevastu Eestis oleks Endoja hinnangul sama teenuse eest võimalik maksta märksa vähem. Kui Soome keskmine hooldekodu tasu on ligi 4500 eurot ja odavamad ligi 2500 eurot, siis Nõmmele rajatava hooldekodu kohatasu oleks 1500 euro ringis. „Me tahtsime, et vanadele jääks rohkem raha kätte, kui nad on Eestis,“ ütles Jari-Vesa Isokotamäki. Ta selgitas, et hooldekodude hinnaerinevus riikide vahel tuleneb nii tööjõukuludest, maksudest kui ka elektrikuludest. „Kõik on Soomes kallim kui Eestis,“ märkis ta.

Soome standardite järgi

Endoja sõnul on Soomes hooldekodude standardid märksa kõrgemad kui Eestis ning haiglahoone ümberehitamisel püüavad nad Isokotamäkiga neid ka võimalikult täpselt järgida. „Pansionaadi elanik saab täpselt sellise keskkonna nagu ta Soomes harjunud on, sama tasemega teenuse ja ruumid, samasuguse meditsiinilise teeninduse, mis mahub täpselt nende eelduste sisse,“ lausus Endoja. Kohti jaguks Endoja hinnangul sellisesse hooldekodusse ligi 40 vanurile.

Endoja ütles, et hooldekodus saab olema näiteks kabel ja füsioteraapia ruum, kuid huvilistega vestlemise tulemusel peaks selguma, milliseid võimalusi oleks täpsemalt tarvis pakkuda. Huvilisi on Eendoja kinnitusel palju.

Nii Isokotamäki kui ka Endoja investeerivad enda sõnul hooldekodu loomisesse kokku ligi kaks miljonit eurot, kuid hilisem majandustegevus hakkab plaani järgi toimima MTÜ-na. „Eks projekti stardi rahastamine on meil ikkagi mõistlik juriidiliste kehade baasil ehk OÜ-de baasil, aga vanadekodu majandustegevus kui selline toimub mittetulundusliku ühinguna,“ ütles Endoja ja lisas, et tõenäoliselt on see ka kliendile vastuvõetavam.

Isokotamäki ütles, et Soome riik Eestis asuvat vanadekodu toetama ei hakka. „Soome riigiga ei ole midagi pistmist, ainult pensionärid tulevad Soomest,“ märkis ta. Isokotamäki sõnul on aga valmivasse hooldekodusse oodatud samuti Eestis elavad soomepärased või soomekeelsed vanakesed.

Konkurendid rahul

„Kui kellelgi on selline äriidee eraettevõtjana, siis miks mitte. Riigile on ju ikka kasulik, kui välismaalased tarbivad meie teenuseid,“ ütles Rannapere Sotsiaalkeskuse direktor Kristina Kams. Tema sõnul on Rannapere Sotsiaalkeskuses elanud erinevast rahvusest kliente ning eraldi klientide meelitamisega Soomest nad ei tegele. „Meie majas on head spetsialistid, kes teevad oma tööd südamega ning klientidest puudust ei ole,“ kinnitas Kams.

„Kui turule tuleb uusi teenusepakkujaid, kes osutavad kõrgel tasemel teenust, on see kasulik kõigile – siis oskavad kliendid paremat teenust nõuda ja teised pakkujad on motiveeritud senisest paremat teenust pakkuma,“ ütles Villa Benita juhatuse liige Marilin Vaksman. Ta lausus, et Benita Kodu on varasemalt pakkunud hooldekodu teenust Soomest pärit elanikele, kuid peale hindade langetamist 2013. aasta detsembris on maja täitunud eesti elanikega.