Kuidas sai Taani Apple’i suurinvesteeringu?

Pingutused kandsid vilja – tänavu veebruaris tuli otsus, et Apple investeerib 6,3 miljardit Taani krooni (ca 845 mln eurot) andmekeskuse rajamiseks Taani, Viborgi, mis saab valmis 2017. aastaks.

Taani majandusleht Börsen avab oma tänases kaaneloos tagamaid, kuidas selline tehing „maale toodi“.

Asi sai alguse 2012. aastal, kui Taanis saadi teada, et Apple otsib Euroopas kohta, kuhu rajada andmekeskus.

Nagu ilmnes, huvitasid tehnoloogiahiidu eelkõige maksud. Nii töötatigi aastaid võimalike maksulahenduste kallal ja kaaluti isegi seadusemuutusi, et kõrge maksutasemega Taani siiski tihedas rebimises teiste riikidega Apple’ile atraktiivne oleks.

Tuginedes dokumentidele ja ministeeriumide kirjavahetusele kirjutab leht, kuidas kaalumisel oli näiteks ettepanek lisada Apple energiamahukate ettevõtete nimekirja, mis on vabastatud CO2 maksust. Reeglina on sellistes nimekirjades suured tööstusettevõtted nagu tsemenditootjad. See oleks tähendanud IT-hiiule suurt kokkuhoidu.

Palju sõltus sellest, kuidas Apple’i andmekeskust maksutehniliselt määratleda. Nii oli sobiva lahenduse leidmisel kesksel kohal Taani maksuamet. Kui tegemist olnuks lihtsalt andmekeskusega, mis tarbib jahutuseks energiat, oleks maksud kõrged. Kui aga mingi soojapump pumpaks soojendatud jahutusvee edasi kaugküttesüsteemi, siis oleks maksustamine sootuks teine. Nii pakutigi Apple’ile välja kontseptsiooni muutus, kus andmekeskus oleks osa integreeritud süsteemist.

Taani riigil õnnestuski oma maksusüsteem „poksida“ sellisesse vormi, mis Apple’i huvi äratas. Kõigega kaasnes diplomaatia ministrite tasandiil ning visiidid Apple’i USA peakontorisse.

Tagantjärele tunnistavad Taani ametnikud, et Apple’i maale toomiseks tehti erakordseid pingutusi. Meelitamine vältas neli aastat, tavaliselt kestab üks taoline projekt välisinvestori riiki toomiseks kõige enam aasta-poolteist.

Nii toimides balansseerib riik noateral, hindavad majanduslehe küsitletud eksperdid.

„Kui teatud liiki ettevõtetele tehakse Taani üldises maksutasemes erand, siis on oht, et nii käivitatakse või aidatakse kaasa rahvusvahelisele konkurentsile, kus riigid teevad võidu alapakkumisi, et sellist ettevõtet oma riiki saada,“ ütles Kopenhaageni majanduskõrgkooli professor Christian Geisler Asmussen.

„Kahju, et riigid selle peale välja lähevad. Meil on selle kohta välja kujunenud termin – „oodatud kuulekus“. Riik kaupleb maksudega, ehkki see ei ole alati tingimata see kõige tähtsam ja isegi kui firma pole seda ise küsinud. See on pokker, mida firmad nagu Apple mängivad,“ ütles Markus Meinzer rahvusvahelisest organisatsioonist Tax Justice Network.