Ligi üheksa aastat riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibürood juhtinud Andreas Anvelt lahkub oktoobris ametist.
- Eesti esiluuraja lahkub ametist Foto: Scanpix
Büroo koondab ja koordineerib muu hulgas Eesti julgeolekuasutuste nagu
kaitsepolitseiameti ja
teabeameti kogutud teavet. Anvelt asus riigikantseleisse tööle 2006. aasta lõpus, enne seda töötas ta politseidirektorina Põhja Politseiprefektuuris. Tema viimane tööpäev riigikantseleis on 18. oktoobril.
Varem on sama ametid pidanud ka peagi teabeameti juhi kohalt välisministri kantsleriks siirduv Rainer Saks ja
Eerik-Niiles Kross.
Anvelt teatas pressiteates, et tema hinnangul on tema ametisoleku ajal kasvanud nii valitsuse julgeolekukomisjoni kui ka peaministri roll riigikaitse juhtimises. „Arusaam laiapindse riigikaitse tähtsusest ja psühholoogilise kaitse vajalikkusest on hästi juurdunud,“ ütles Anvelt.
Uueks koordinatsioonidirektoriks saab Kristjan Prikk, kes asub ametisse 19. oktoobril. Prikk on töötanud aastaid välis- ja kaitseministeeriumis ning on 2013. aastast riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonidirektori asetäitja. Ta on lõpetanud Tartu ülikooli politoloogia eriala ning magistrikraadiga strateegiaõpingud USA maaväe sõjakolledžis.
Eston Kohver läheb vangi
Täna tegi Pihkva oblastikohus Eston Kohveri kohta süüdimõistva otsuse ning määras talle 15aastase vangistuse ja trahvi 100 000 rubla ehk 1378 eurot. Kohtunik põhjendas 15 aasta pikkust vangistust sellega, et see tuli kokku kolme erineva kuriteo eest. Lisaks peab Kohver maksma 100 000 rubla trahvi, mille ta sai prokuröri versiooni järgi illegaalse piiriületuse eest, millega kohus ka nõustus. Loe sündmusest pikemalt artiklist "
Eston Kohver mõisteti aastateks vangi".
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti esiluurajaks tituleeritud värske teabeameti juht Mikk Marran andis pärast ametisse asumist esimese intervjuu, millest selgub, kuidas on võimalik vaid 32aastaselt välisluures tippjuhiks tõusta.
Eesti luure hinnangul on Lääne ühtsus Venemaale sanktsioonide kehtestamisel ja rakendamisel olnud Moskvale halb üllatus ja meenutanud asjaosalistele, et agressiivsel välispoliitikal on mõnikord tagajärjed.
Kuula ka podcasti haridusest ja tööturust
Haridus on pikaajaline ja strateegiline investeering, millel on märkimisväärne mõju ühiskonna arengule, ettevõtluskeskkonnale ja inimeste elukvaliteedile.„Haridus ei ole kõikvõimas, kuid see on üks valdkondadest, kus saab inimesi kõige paremini aidata," ütleb Heldur Meerits, selgitades oma pühendumust haridusprojektidesse.