• OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 225−0,29%38 701,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,25
  • OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 225−0,29%38 701,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,25
  • 22.08.15, 11:45
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kolm peamist viga äppide arendamisel

25. augustil toimuval Äripäeva ituudiste korraldataval ÄPP-konverentsil üles astuv internetiekspert ja raadiosaate „Äppteek“ saatejuht Indrek Vainu kirjutab, millised on ühe rakenduse ebaõnnestumise kolm tüüpilist põhjust.
3 tüüpilist viga äppide arendamisel.
  • 3 tüüpilist viga äppide arendamisel. Foto: EPA
Tasub teada
6 põhjust, miks konverentsile tulla:
Üha enam kolivad inimesed info otsimisel, ostude sooritamisel arvutiekraanilt mobiili. Konverentsil kuuled:
kuidas mobiilis oma äri kasvatada;
mis teeb äpist eduka äpi ning milliseid rakendusi tasub luua;
kuidas kasutada ära mobiilioperaatorite asukohaandmeid;
miks ja kuidas luua kasutajasõbralikke äppe;
praktilised kogemuslood ja näited;
kuidas näevad mobiilse äri tulevikku telekomid.
Siiani pole päris selge, mis teeb ühe rakenduse kiirelt kuulsaks ja selle looja rikkaks. Peamiselt arvatakse, et edu tagab rakenduse uuenduslikkus, ilus disain, kasutajamugavus ning hea turundus. Paraku on aga ka küllalt näiteid, kus nende näitajate poolest kesine rakendus saavutab tohutut edu.
Olgu populaarse nutirakenduse müstilise edu tagamaa milline tahes, siis tüüpilised põhjused, miks rakenduste arendus ebaõnnestub, on järgmised:
1. Vähene eristumine – rakenduse looja ei julge eristuda. Riskide maandamiseks luuakse rakendus, mis on oma põhiolemuselt juba olemas. Toodetakse koopia, millele lisadakse mingi väike nüanss või huvitav funktsioon, lootuses, et uus rakendus on seeläbi veelgi parem ning kasutajad tormavad seda allalaadima. Kuid enamasti jääb saladuslik edufaktor leidmata ja loodud rakendus jääb ühena hallist massist virtuaalse poe riiulitele tolmu koguma.
2. Ei lahendata päriselu probleemi – kasutajad ootavad, et rakendused muudaks elu lihtsamaks ning töö efektiivsemaks. Kui rakenduse looja peamine eesmärk on kiirelt raha teenida, siis tõenäoliselt ei keskenduta kasutajate vajadustele vastamisele, vaid kavalatele ärimudelitele. 
3. „Täiuslik“ rakendus - rakenduse looja keskendub enda peas oleva „täiusliku“ nägemuse realiseerimisele, selle asemel, et testida valmivat toodet sihtrühmas. Arendus  hakkab venima, läheb kalliks, tehakse palju muudatusi ja parandusi detailides. Rakendusega ei tulda kiiresti turule, sest „see pole valmis“. Kurvaks lõpptulemuseks on toode, mis ei kõneta kedagi ja mida on keeruline kasutada.
Täispikka artiklit saate lugeda Äripäeva teemaveebist ITuudised.ee.
Indrek Vainu tuleb esinema 25. augustil toimuvale "ÄPP-konverentsile: äri on kolinud mobiili". Vaata kava ja osalejate nimekirja ning registreeru veel täna!

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.12.24, 12:39
Riigi IT-majad ohustavad sektori ekspordivõimet
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele