Kinnisvarahooldus: tööd on, aga tööjõudu napib

Kinnisvarahaldajate ja hooldajate TOPis on esikohal Ermeesia OÜ (kaubamärk Tehnohaldus), mille käive küündis mullu üle 2,35 miljoni euro ning kasumiks kujunes ligi 254 000 eurot. Firma tegeleb ennekõike kinnisvara tehnosüsteemide halduse ja hooldusega. Näiteks on neist abi, kui ventilatsioon tõrgub või keskküttesüsteemi radiaator on südatalvel jääkülm.

Mis on edu taga? Juhatuse liige Ivo Kivirand sõnas tagasihoidlikult: „Konkurents surub tagant, peame pingutama ja eelmise aastaga võib tõesti rahule jääda.“ Ta nentis, et nende teenuste järele nõudlust on, ent nad ei taha vaid sellega piirduda.

„Ka tänavune aasta on meie jaoks põnev, aga keeruline.“ Majanduslikult kehvem? „Hoiame hinge kinni, praegu on veel vara öelda. Tegu on sellise valdkonnaga, kus ühel hetkel võib hästi minna, teisel halvasti,“ rääkis Kivirand.

Proovivad kätt ehitusvaldkonnas

Uue väljakutsena asuti sel aastal rohkem tegelema ka ehitustegevusega. Maju ei püstitata, küll aga ehitatakse juba valmis hoonetes välja näiteks mõnede ruumide ventilatsioonilahendused. Tema sõnutsi selle vallas paraku tööpakkumisi liiga palju pole ning konkurents on tihe.

Ta märkis, et teenuste hinnad on juba seitse aastat samal tasemel. „Lähiaastatel avaldab kindlasti hinnasurvet üldine elatustaseme tõus ning kvalifitseeritud tööjõu nappus.“

Turuliikumine näitab, et ühel hetkel on ka Eesti tööjõud liigagi kallis, ütles Kivirand. „Soomes ju on olukord, et enda inimeste asemel palkavad nad eestlasi. Meil võib samamoodi olla, tuuakse sisse inimesi näiteks Ukrainast, nad küsivad tunduvalt väiksemat palka.“

Kiviranna sõnul on puudu ennekõike tehnikutest, kes iseseisvalt tööga hakkama saaks ega vajaks pidevalt juhendajat. „Ikka ihkavad noored pigem minna kontori- ja paberitöö peale. Neid, kes tahaks käed mustaks teha ehk füüsilist tööd teha, on vähem.“

Uued bürood annavad tööd

Tallinnas tuli mullu turule umbes 40 000 ruutmeetrit uut büroopinda ning sel ja järgmisel peaks lisanduma veel 100 000 ruutmeetrit. Kas see tähendab, et ka kinnisvarahalduse ja hoolduse turul on oodata tugevat kasvu, isegi midagi buumilaadset?

Kivirand ütles, et suure koguse objektide turuletulekuga kaasneb vähemasti nende valdkonnas ka palju alapakkumisi. „Turuosalisi on väga palju. Kui kogu see hiiglaslik maht nende vahel ära jagada, siis ei jää kõigile ohtralt. Võrrelgem või riigikogu palkadega, maksumaksjad kurdavad, et liiga suured, aga kui kõigi kodanike vahel see summa ära jagada, siis pole enam pea midagi.“

Aga mille arvelt need alapakkujad ise säästavad? Kivirand kirjeldas, kuidas üritatakse viilida. Näiteks palgatakse soss-sepad, kes võivad olukorra sootuks hullemaks teha või tehakse tööd ülekäe. Näiteks paberite järgi võib olla hoones kõik korras, kuid tegelikult pole tuleohutus tagatud ega kontrollitud. „Targad kliendid oskavad valida ja on nõus maksma, aga alati on erinevaid ettevõtjaid,“ arvas Kivirand. Ta lisas, et ilmselt on ka sehkendajaid, kes üritavad maksude pealt kokku hoida, väites, et maksavad töötajatele vähem, kui tegelikult teevad.

Kes töö ära teeks?

Peamiselt kinnisvara hooldus- ja eripuhastustööde ehk maakeeli koristusega tegelevate HKP OÜ ja Arkaadia Puhastuse OÜ juhid aga kirjeldavad turuolukorda teisiti. TOPis teisele kohale tulnud HKP OÜ tegevjuht Mati Mäe sõnas, et konkurssidel suurt rabelemist pole. „Masu ajal kõigile tööd ei jagunud, nüüd on olukord teine. Riigihangetelgi on kandideerijaid vähem, sest suuremad tegijad on niisamagi hõivatud klientidega ega taha töömahtu juurde.“

TOPis kolmandale kohale platseerunud Arkaadia Puhastuse OÜ juht Annela Tiitson märkis, et neil on kasv jätkuv ja nad loodavad sama korralikku käivet ja kasumit kui mullu. Nemad polegi niivõrd leidnud tööd juurde uutel büroopindadel, vaid neid on palganud juba turul pikalt tegutsenud firmad. „Ilmselt on küsimus kvaliteedis,“ on Tiitson uhke.

Mäe ja Tiitson kinnitavad, et teenuste hinnad tõusevad. „Peamine põhjus on ilmselt ikkagi kvalifitseeritud tööjõu puudus. Praegu on Tallinnas tööd rohkem kui tegijaid. Ja seetõttu küsivad töötajad ka kõrgemat töötasu,“ märkis Mäe.

Koristajaameti puhul on palju räägitud miinimumpalga mõjust – tänavu kerkis alampalk 10 protsenti ehk 355 eurolt 390 euroni. Mäe kinnitusel aga teenivad paljud koristajad nii ehk naa alampalgast rohkem. „Kõik sõltub ka objektist ja sellest, mis kohustused on. Ja töö on ka tavaliselt hilisõhtul või varahommikul. Ma ei tea küll tööturul täpseid summasid, aga koristaja võib vabalt teenida rohkem kui selvehalli kassapidaja,“ sõnas ta.

Kuidas üldse töötajaid leiate? „Eks me otsime erinevatest tööotsingukanalitest. Tuttavatest on samuti abi,“ vastas Mäe.