Kui kuluhüvitis on kulutamiseks ette nähtud, siis on silmakirjalik, kui keegi seda ei kulutaks, leiab riigikogu liige Eerik-Niiles Kross.
- Reformierakondlasest riigikogu liige Eerik-Niiles Kross. Foto: Raul Mee
"Mulle on üldse kergelt arusaamatu see Eesti rahva tohutu tahtmine kõigi teiste rahakottides pidevalt sorida. Loomulikult,
riigikogu liige on rahva esindaja ja kuluhüvitis on maksumaksja raha, mida siis kulutatakse. Kui see on kulutamiseks ette nähtud, siis oleks mõneti ju ka silmakirjalik, kui keegi seda siis ei kulutaks," rääkis reformierakondlane
Kross Postimehele.
Riigikogu esimehe Eiki Nestori (SDE) hinnangul on aga südametunnistuse asi, milleks saadikud neile ette nähtud kuluhüvitisi kasutavad.
Riigikogulaste
palk on 3475 eurot kuus ja sellest 30 protsendi ehk 1042,50 euro ulatuses võivad nad lisaks esitada kuluhüvitisi. Kokku võisid märtsis valitud uue koosseisu liikmed esimesel poolaastal kulude hüvitamiseks kasutada kuni 3368 eurot.
Esimesel poolaastal kulus riigikogu liikmete tööga seotud kulude hüvitamiseks 223 031 eurot, millest valdav osa ehk 158 065 eurot läks sõidukuludele, esindus- ja vastuvõtukulude katmiseks kasutati 31 806, side- ja postikuludeks 18 565, bürookuludeks 5867, majutuskuludeks 4305 ja lähetuskuludeks 2646 eurot, kõige vähem vajasid saadikud koolitus- ja tõlkekulude hüvitamist ehk neile kulus vastavalt 1208 ja 570 eurot, kirjutas
Postimees.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kuula ka podcasti haridusest ja tööturust
Haridus on pikaajaline ja strateegiline investeering, millel on märkimisväärne mõju ühiskonna arengule, ettevõtluskeskkonnale ja inimeste elukvaliteedile.„Haridus ei ole kõikvõimas, kuid see on üks valdkondadest, kus saab inimesi kõige paremini aidata," ütleb Heldur Meerits, selgitades oma pühendumust haridusprojektidesse.