Soss-seppi leidub ka kindlustus­turul

Paraku on nõrku tegijaid igas valdkonnas, nii ka kindlustusturul, ja lõppvastutus, et kindlustuskate on piisav, lasub kliendil endal.

Äripäeva portaali kinnisvarauudised.ee korraldatud kindlustuskonverentsil arutasid suurklient ning kindlustusseltside ja kindlustusmaaklerite esindaja selle üle, kas kindlustuskaitset on mõistlik osta otse kindlustusseltsist või tasuks selle saamiseks kasutada kindlustusmaakleri abi.

Omniva finantsarendusjuhi Argo Serveti sõnul tasub hinnata, kas ettevõttes on piisavalt pädev inimene, kes suudaks kindlustusvaldkonnas kompetentne olla. “Meilt küsitakse pidevalt, kas saaksime ilma maaklerita hakkama. Minul, kes ma tegelen olude kokkusattumusel juba seitse aastat oma ettevõttes kindlustusteemaga, see pädevus puudub,” tunnistas Servet. “Seega on teema, kas kasutada maakleri abi või mitte, minu jaoks ammendatud,” lisas ta.

Kindlustusmaaklerite liidu juhatuse esimehe Kaido Tropi sõnul taandub küsimus sellele, kas inimene oskab kõike ise teha. “Lihtsustatult öeldes võib küsida, kas parandame ise hambaid, remondime autot või esindame ennast kohtus,” märkis ta. “Kindlasti on inimesi, kes kõike seda oskavad, kuid alati on mõistlik ka eksperti kasutada, ükskõik, kas ekspert on kindlustusseltsist või maakler.”

Tropp tõi kindlustusmaakleri teenuse kasutamise vajalikkuse kohta järgneva näite. “Seda saab võrrelda väikese karbiga. Kui teie kindlustussoovid ja pakutav hind langevad kokku, saate oma kindlustusseltsiga kiiresti ja kindlalt kokkuleppele,” märkis ta. “Aga mis siis, kui soovid ei mahu karpi? Maakleril on jõudu ja kogemust läbi rääkida kindlustuse tingimused ja hind, sellest tekibki kliendile lisaväärtus.”

Hind pole kõige olulisem

Tropi sõnul on kindlustusteenuste hind viimastel aastatel kukkunud ja kindlustusvõtjal võib olla keeruline omal käel turul orienteeruda.

Maaklerit tasub kasutada, et saada hinnainfot ja oma riskidele piisavat katet. “Maakleri kasutamine viib kliendi kõige soodsama hinna juurde ehk annab võimaluse minna hinnaturule. Kindlustusselts võib küll teha 5 protsendi võrra odavama pakkumise kui eelmisel aastal, aga võib-olla ei ole kindlustuse hind odavnenud mitte 5 protsenti, vaid hoopis 20?” küsis ta hüpoteetiliselt.

Tropi sõnul ei sõltu kindlustusmaakleri kasutamine ettevõtte profiilist – sajast Eesti suuremast ettevõttest kasutavad pea kõik kindlustusmaakleri teenuseid.

Kindlustusseltside liidu juhatuse esi­mehe Mart Jesse sõnul leiab klient sobivaima kindlustuslahenduse, kui teda nõustab nii kindlustusselts kui ka -maakler. “Maaklerit ja kindlustusandjat võrrelda on sama, mis võrrelda õunu ja apelsine. Sellist asja ei olegi olemas, et ühed on paremad kunded maaklerile ja teised kindlustusseltsile,” märkis Jesse.

Soss-seppi leidub ka kindlustusturul

Jesse sõnul on paraku nõrku tegijaid igas valdkonnas. “Soss-seppi on isegi advokaatide seas, sellest ei pääse ka kindlustusvaldkond,” märkis ta. Lõppvastutus, kas kindlustuskate on piisav, lasub tema sõnul siiski kliendil endal, kes peab hindama oma riske ja vara ning neid kindlustajatele kirjeldama.

Klient võiks Jesse sõnul kindlustaja valimisel lähtuda ka sellest, kas kindlustusselts on kindlustusseltside liidu liige või mitte. Liikmelisus annab garantii, et probleemide korral on olemas lepitusorgan, mille poole pöörduda.

Jesse sõnul kiputakse kindlustusteenusest rääkides enam rõhutama hinda, aga tegelikult on oluline, et klient saaks oma vajadustele vastava teenuse.“Kui kindlustatud varaga peaks midagi juhtuma, siis vaadatakse teenuse sisu, mitte hinda. Kindlustusteenuse hind on seega  teise­järguline, ehkki loomulikult oluline faktor,” nentis ka Servet.

Kas kindlustuskahju hüvitatakse käibemaksuga või ilma?

Et probleeme käibemaksuga vähendada, tuleb juba lepingu sõlmimisel kokku leppida, kas kahju hüvitatakse koos käibemaksuga või ilma. See peaks ka poliisil kirjas olema.

Kindlustusseltside liidu juristi Jüri Aava sõnul tuleb kindlustusjuhtumite puhul silmas pidada nende seost käibemaksuga.

Aava sõnul kerkis kindlustuskahjude hüvitamisel käibemaksu probleem 2010. aastal. 2009. aasta lõpus leidis Tallinna ringkonnakohus, et kui hävinud või kahjustatud objekti remondi tellib kannatanu ise, on tal õigus sisendkäibemaksu maha arvamiseks.

“Kindlustusandjad järeldasid sellest, et käibemaks ei ole kahju osa, ning kuna kannatanul on üldjuriidilistest põhimõtetest tulenev kohustus kahju vähendada, võib kindlustusandja käibemaksukohustuslasest isikule kahju hüvitada ilma käibemaksuta,” rääkis Aava.  

Kahju hüvitamise eesmärk on isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane sellele, milles ta oleks olnud, kui kahju poleks tekkinud. Asja kahjustamise korral hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikke kulusid. Kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekkimise tagajärjel. Kahjuhüvitist vähendatakse, kui kannatanu jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud ja isikult võis seda toimingut mõistlikult oodata.

Vabatahtliku kindlustuse puhul tuleb kahju hüvitada koos käibemaksuga, kui kannatanu on füüsiline isik või juriidiline isik, kes pole käibemaksukohustuslane. Ilma käibemaksuta võib hüvitamine tulla kõne alla üksnes käibemaksukohustuslasest kannatanu puhul.

“Et probleeme käibemaksuga vähendada, tuleb juba lepingu sõlmimisel kokku leppida, kas kahju hüvitatakse koos käibemaksuga või ilma. See peaks ka poliisil kirjas olema,” andis Aava nõu. Tema sõnul ei piisa, kui ilma käibemaksuta hüvitamine on peidetud kindlustusandja üldtingimustesse, käibemaksukohustuslasel on ikkagi õigus nõuda kahju hüvitamist koos käibemaksuga.

Aava tõi näiteks 2012. aasta riigikohtu otsuse, mis käsitles juhtumit põleva hoonega. “Kindlustusjuhtumi toimumise korral peaks kehtima eeldus, et kindlustusvõtja taastab hävinud ehitise. Taastamistööde puhul tuleb tasuda käibemaks,” tsiteeris Aava otsust. “Siiski jättis riigikohus ühe augu,” lisas Aava. “Nimelt, kui kannatanu ei asu oma vara mõistliku aja jooksul taastama, võib kindlustusandja esitada tagasinõude alusetu rikastumise sätete alusel.”

Autor: Eva Kiisler, toimetaja