Töötajate arv pole seni veel kahanenud, kuid Eesti on demograafilise sügise alguses: järgmise viie aasta jooksul jääb Eesti tööturg 30 000 inimese võrra vaesemaks, rääkis Eesti Panga president Ardo Hansson täna konverentsil Äriplaan.
- Eesti Panga president Ardo Hansson Foto: Marko Mumm/Meediafoto
"Tööealiste arvu vähenemise tõttu on juba lähitulevikus raskem leida töötajaid ja surve palgakuludele tugevneb. Eesti ettevõtted on arendanud tublisti konkurentsivõimet ja see ongi meie võimalus muutuda samm-sammult edukamaks," märkis Hansson. Ta toonitas, et Eesti ettevõtetel tuleb lähiajal panustada hinnavälise konkurentsivõime arendamisse senisest veelgi rohkem.
Peale tööjõukulude ülemäärase kasvu ohustab Hanssoni arvates majanduskasvu ka risk, et ettevõtete kasumi vähenemine jätkub. See piiraks nende võimet teha tuleviku kasvu toetavaid investeeringuid.
Hanssoni sõnul ei ole majanduse üldpilt aastaga palju muutunud. Mis puudutab maailmamajandust, siis kasv on järgmisel aastal pigem tagasihoidlik ning jääb 3-4% vahele. „Üle mitmekümne aasta on väliskaubandus kasvanud palju kiiremini kui maailmamajandus,“ sõnas Hansson.
Keskpanga president prognoosis, et tänavu nulli juures püsiv inflatsioon kiireneb järgmistel aastatel 2,5–3%ni. "Suuremad võitjad on siiani olnud siseturule suunatud ettevõtted, kuna tänu energia odavnemisele on majapidamiste reaalne ostujõud kasvanud. Kui hinnad hakkavad järgmistel aastatel tõusma, siis inimeste ostujõud enam nii kiiresti ei kasva."
Keskpanga prognoosi järgi kasvab majandus euroalas tänavu 1,4%. Hanssoni sõnul Eesti ettevõtete finantsolukord on seni püsinud tugev. „Võrreldes ülejäänud euroalaga on Eesti ettevõtetel bilansiseis parem, võlakohustusi vähem, seega pilt on positiivne,“ tõdes Hansson.
Inflatsioonist rääkides märkis Hansson, et me tarbime rohkem energiat ja toitu kui keskmine euroala riik. „Turuootused näitavad, et energiahinnad tõusevad,“ märkis Hansson. „Kui seni on tarbijatel olnud hea, hinnad pole kasvanud ja palgad on kasvanud, siis tulevikus võiks reaalpalkade kasv olla väiksem.“
Eesti lähinaabrite nõudluskeskkond kiratseb ning põhiekspordipartneritel ei lähe just kõige paremini, Rootsis on kasvanud kiiresti kinnisvara hinnad, Soomes aga palgad. Lisaks tõi Hansson välja Põhjamaade kinnisvaraturult lähtuva riski: juhul kui sealsed kinnisvara hinnad hakkavad järsult langema, siis tekivad Eestis tegutsevatel Põhjamaade pangagruppidel raskused, mille tulemusena ei pruugi nad enam suuta anda Eestis ettevõtetele soodsalt laenu.
Hanssoni põhisõnum oli, et euroala ja lähinaabrite majandusseis peaks paranema. „Näeme Eesti majandusel 2% majanduskasvu ja suuremat tulevikupotentsiaali,“ sõnas ta.
Täna toimub Nordea kontserdimajas Äriplaani konverents, kus astuvad üles mõjukad Eesti ettevõtjad, keda iga päev esinemas või lehes kirjutamas ei näe.
Seotud lood
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.