EY prognoosib Eestile järgmisel aastal 5,2% ekspordikasvu

Tänavust Eesti majanduskasvu veavad eelkõige sisetarbimine, aga ka eksport, mis on aeglaselt taastumas Vene-Ukraina konflikti mõjudest ning on leidnud uusi väljundeid euroliidu siseturgudel. Samas on tööturg Eestis jätkuvalt palgasurve all, mis õõnestab konkurentsivõimet välisturgudel.

Konsultatsiooni- ja audiitorbüroo Ernst & Young Baltic ASi partner Ivar Kiigemägi ütles, et kõigi kolme Balti riigi kuulumine euroalasse selle aasta jaanuarist suurendab kaubanduse väljavaateid piirkonnas tervikuna. „Ühtlasi naudivad eksportöörid madalat eurokurssi, mis annab eelise tugevama valuutaga riikidesse eksportimisel,“ rääkis Kiigemägi. „Kahtlemata tooks Eestile suurt kasu ka Euroopa Liidu ja USA vabakaubandusleppe jõustamine, mille mõju Euroopale hinnatakse enam kui 100 miljardile eurole. Paraku võib juhtuda, et Euroopat tabanud pagulaskriisi tõttu on riigijuhtide fookus teemalt mõneks ajaks eemal,“ tõdes Kiigemägi. Tema sõnul võivad ka lähenevad USA presidendivalimised tuua küsimuses suunamuutuse.

Eesti ületab oma 2% majanduskasvuga euroala keskmist, mis on 1,4%, kuid teistele Balti riikidele jääme siiski alla. „Selle põhjus on meie peamiste ekspordipartnerite raske olukord ning lõunanaabrite suurem valimisolek erinevate meetmetega majandust elavdada,“ selgitas Kiigemägi. Ta tõi näiteks Läti, kus majandus kasvab tänavu 2,6%, mis ületab pisut 2014. aasta kasvu, kuid elanikkonna vähenemine ja noorte oskustööliste puudus toob kaasa palgasurve ning seab ohtu produktiivsuse kasvu.

„Tööturg on ka Eestis jätkuvalt palgasurve all – kaubeldakse kõrgemaid palganumbreid, samas kui kvalifitseeritud töökäsi napib, mis kokkuvõttes õõnestab ettevõtete konkurentsivõimet euroalal ja välisturgudel tervikuna ning suurendab inflatsiooni,“ rääkis Kiigemägi. Seetõttu on tema sõnul oluline tegeleda pikas perspektiivis rahvastiku kasvuga ning lühiajalises plaanis suhtuda välistööjõudu leebelt.

Uuringu kohaselt stabiliseeruvad investeeringud Eestis NATO-Venemaa pingetele vaatamata ning kasvava nõudluse ja ultrarahuliku euroala monetaarpoliitika tõttu ootab meid aastatel 2016-2018 ees tugev investeeringukasv.

Peamistel eksporditurgudel vastakad arengud

Eesti põhjanaaber Soome lõpetab selle aasta miinuspoolel, suutmata analüütikute hinnangul ära kasutada eurokursi langust ning oodatust raskemaks on kujunenud taastumine Venemaa piirangutest euroliidust tulevatele kaupadele. Väliskeskkonna mõjul on ka Soome eratarbijad ja ettevõtjad rahakulutamisel pigem ettevaatlikud.

Teise olulise ekspordituru Saksamaa majandus kasvas II kvartalis 0,4%, mis kinnitab varasemat prognoosi, et 2015. aasta aeglane algus oli ajutine tagasilöök. Olgugi, et tugev eratarbimine Saksamaal püsib, hakkab inflatsiooni mõjul reaalne sissetuleku kasv vähenema. Saksamaa majanduskasv 2015. aastal tuleb prognooside kohaselt 2%.

„Euroala riike tervikuna rõõmustavad madalad kütusehinnad ning USA ja Ühendkuningriikide turgude korralik nõudlus. Eriti innustab olukord eksportööre, kes naudivad ka madalat eurokurssi, lubades 2015. aastal eurotsooni ekspordi kasvuks 4,5%,“ rääkis Kiigemägi. „Samas tunneb ka tarbija ennast euroalal hästi ja esimest korda alates 2007. aastast kasvab tarbimine euroalal 1,6%.“

Uus kokkulepe Kreekaga suurendab kompromissivalmidust mõlemalt poolelt. Siiski tähendab suur laenukoormus aeglasemat taastumist kui Kreeka kodumajapidamised ja ettevõtted on lootnud. N-ö uus normaalsus ei ole uuringu analüütikute hinnangul siiski paratamatus ja paljud euroala majandused on oma ambitsioonikate reformidega majanduse ergutamiseks ning töökohtade loomiseks suutnud oluliselt kiirendada taastumise tempot.