Venemaa Keskpanga juht: nafta hind pole peamine probleem

„Mis mind rohkem muretsema paneb, on majandusreformide tegemise kiirus, mis stimuleeriks erainvesteeringuid,“ ütles Nabiullina Bloombergile antud intervjuus. „Tähtis on kõikide tingimuste loomine, mis muudaks Venemaa erainvesteeringute jaoks atraktiivsemaks. Muret tekitab aga selliste muutuste kiirus.“

Nabiullina ütles, et Venemaa vajab kasvumudelit, mis ei sõltuks niivõrd palju kõrgest nafta hinnast. Valitsus, mille tuludest moodustavad nafta- ja gaasitulud poole, ehitab oma eelarve üles eeldusel, et nafta hind püsib 50 dollari juures barreli eest.

„Me peame õppima, kuidas toimetada madala nafta hinnaga keskkonnas,“ ütles Nabiullina. „See on reaalsus, mille jaoks peame olema valmistunud. Finantssektor on ennast praeguste tingimustega kohandanud. Nüüd tuleb tervel majandusel kohanduda.“

Selline seisukoht kritiseerib mõnevõrra Venemaa presidenti Vladimir Putinit, kes on viimasel ajal surve all sattunud. Nimelt oodatakse, et Putin kasutaks uusi meetmeid maailma suurima energiaeksportija majanduslanguse peatamiseks. Kuigi rubla odavnemine on peatunud ja hullem on ehk läbi, hoiavad majandust tagasi korruptsioon ja ebaefektiivne riigijuhtimine.

Transparency Internationali tehtud korruptsiooni edetabelis oli Venemaa 2014. aastal 136. kohal, kõrvuti Nigeeria ja Kõrgõzstaniga. Veel 2000. aastal, mil Putin võimule tuli, oli Venemaa 82. kohal. Omandiõiguste poolest on Venemaa maailmas 120. kohal ja kohtuliku sõltumatuse edetabelis 109. kohal, selgub Global Competitivenessi raportist.

Venemaa keskpank prognoosib, et aastane majanduskasv ei muutu positiivseks enne 2017. aastat. See tähendab, et Venemaad on tabamas kahe kümnendi pikim majanduslangus. SKP kahaneb sellel aastal 3,9–4,4 protsenti ja järgmisel aastal 1 protsendi, selgub keskpanga prognoosidest.