Üha rohkem kaevatakse perearstide peale

Septmbri lõpupooles algatas terviseamet järelevalvemenetluse nn MMSi skandaali tõttu Jüri tervisekeskuse juhataja, perearst Riina Raudsiku suhtes. Menetluse käigus uuritakse, kuidas Raudsik täidab perearsti ja temaga koos töötavate tervishoiutöötajate tööjuhendit ning täidab määrust nr 128 "Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise nõuded".

Tegemist pole siiski harukordse juhtumiga. Näiteks 2014. aastal algatas terviseamet kaebuse põhjal menetluse perearstide suhtes 64 korral, eriarstide puhul 33 korral ja kiirabi suhtes 13 korral. Statistika näitab, et kaebused perearstide suhtes on aasta aastalt sagenenud, samas kui eriarstide puhul on vähenenud ja kiirabi kohta viimastel aastatel suhteliselt stabiilsed olnud. Üldarstiabi/perearstiabi valdkonnas algatatud järelevalvemenetlustest on terviseametis hetkel pooleli üheksa ja eriarstiabi valdkonnas 20 järelevalvemenetlust. Ettekirjutuse on sel aastal saanud kaks perearsti, kellel on olnud probleeme ravimite väljakirjutamisega. Üldiselt heidetakse aga perearstidele üha sagedamini ette, et nendega on raske kontakti saada.

Kaebustel kaks põhjust

Terviseameti peadirektori asetäitja järelevalve valdkonnas Mihhail Muzõtšini sõnul esitatakse arstide suhtes kaebusi peamiselt suhtluse ja ravi kvaliteedi osas. "Viimasel ajal on sagenenud kaebused, kus arst on välja kirjutanud retsepti isiku nimele, kes ise seda ei tea," tõi ta eraldi välja.

Muzõtšini sõnul vältab enamik menetlusi umbes üks kuu, kuid on ka keerukamaid. Menetluse lõppedes on võimalik neli edasist lahendust. Menetlus kas lõpetatakse või tehakse märgukiri ettepanekute ja täitmise tähtaja ning ettekirjutuse tegemise hoiatusega. Tõsisematel juhtudel tehakse ettekirjutus ja ettekirjutuse täitmata jätmisel määratakse sunniraha või tervishoiuteenuse osutaja registreering peatatakse üheks aastaks. "Tervishoiuteenuse osutaja tegevuse peatamise taotluse oleme käesoleval aastal teinud ühel juhul, kus tuvastasime, et hambaraviteenust osutab keskeriharidusega isik," tõi Muzõtšin näite.

Hambaravi luubi all

Hambaarstide ja proteeside kohta esitati eelmisel aastal kokku 36 kaebust ja neist enamik tuli vanglatest. "Enamiku hambaravikaebusi lahendame jooksvalt või soovitame patsiendil pöörduda sotsiaalministeeriumi juures asuva Tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjoni poole," ütles Muzõtšini. Ta lisas, et terviseamet viis eelmisel aastal läbi ulatusliku uuringu hambaravikabinettides ja andis soovitused steriliseerimisvahendite kaasajastamiseks ning koolitustel aktiivsemaks osalemiseks.

Taunimist väärivate juhtumitega puutub oma töös kokku ka Eesti Arstide Liit (EAL). Liidu presidendile Lembi Augile meenub lähemast ajast nn retseptivabriku juhtum. "Arstide liit arutas paari psühhiaatri tegevust, kes ebaseaduslikult psühhotroopseid aineid välja kirjutasid. Tookord tegi EAL  Sotsiaalministeeriumile ja Terviseametile ettepaneku neilt tegevusluba ära võtta," ütles Aug.

Ta lisas, et arstieetika rikkumise või selle kahtluse korral annab arsti käitumisele hinnangu eetikakomitee. "Iga juhtumit käsitletakse eraldi ja vajadusel määratakse ka karistus," lausus Aug. Mis puutub reaalsetesse karistustesse, siis Augi mäletamist mööda kuulus retseptivabrikuarstidest arstide liitu ainult üks (praeguseks juba surnud, toim) ja Tallinna piirkonnaliit arvas ta ebaväärika käitumise pärast oma ridadest välja. "Kes aga EALi ei kuulunud, neid pole meil õigust karistada, saame vaid tauniva hoiaku võtta," ütles Aug