Soome Aalto ülikooli professor Sixten Korkman leiab, et praeguse aja vaatevinklist oli Soome liitumine rahaliiduga tõsine viga.
- Sixten Korkman Foto: Sirje Rank
Korkmani sõnul on
Soome majandus pikaajalises languses. Varem oleks vähemalt osa probleemist saanud lahendada devalveerimise abil, kuid rahaliidu tingimustes ei ole see võimalik. Soome valitsus ei ole suutnud ellu viia vajalikke struktuurseid muutusi ega tööturu osapooled järele andnud, et riigi konkurentsivõimet parandada.
„Praeguse aja vaatevinklist paistab Soome euroala liikmeks olek majanduspoliitilise eksimusena,“ kirjutab Korkman oma värskelt trükist tulnud raamatus „Vale majanduspoliitika“, kirjutab Kauppalehti. „Vea parandamine euroalalt lahkumisega ei ole aga samuti reaalne lahendus mitmel poliitilisel, juriidilisel ja ka majanduslikul põhjusel,“ jätkab ta.
Korkmani arvates on kogu
rahaliit ja kriisitõrje ebaõnnestunud. „Rahaliit oli uljas hüpe tundmatusse, mis on seni haledalt läbi kukkunud. Rahaliitu ei hoia praegu koos mitte entusiasm, vaid hirm kontrollimatu majandusliku ja poliitilise katastroofi ees, mille selle lagunemine võib kaasa tuua,“ kirjutab Korkman.
Korkmani sõnul rajati rahaliit soovmõtlemisele, et palgad ja hinnad kohanevad ja kindlustavad nii konkurentsivõime ja hõive. Soovmõtlemise osa oli ka silmade sulgemine selle ees, et ka pangad ja riigid võivad rahaliidu tingimustes muutuda maksujõuetuks ja pankroti äärele sattuda.
Korkmani sõnul on euro tulevik üks suur küsimärk. „Sellega on raske edasi minna, kuid seda lõpetada on veel raskem,“ kirjutab ta.
Seotud lood
Tänapäeval ei räägita videokaameratest enam ainult objektide turvalisuse tagamise kontekstis. Tehnoloogia kiire areng on muutnud videovalve lahendused mitmekülgseteks tööriistadeks, mis pakuvad palju enamat kui pelgalt valvet.