Hardi Meybaum enam ei küsi, vaid jagab raha

Mõni nädal tagasi tuli teade, et ühe Eesti eduloo GrabCADi asutaja Hardi Meybaum lahkub ettevõtte juurest lõplikult ning asub tööle riskikapitalifirmasse Matrix Partners, mis oli GrabCADi suurim investor. Äripäevale antud intervjuus räägib Meybaum esimest korda, miks ta sellise otsuse tegi ja millised on tema edasised plaanid.

Alustame kõige värskemast uudisest – Te lahkusite GrabCADist ja läksite tööle riskikapitalifirmasse Matrix Partners. Kuidas see nii läks?

Kui me GrabCADi müüsime, siis mul oli kindel eesmärk jääda Stratasysi (GrabCADi emafirma – toim) edasi. Aga mis juhtus, oli see, et hakkasin aasta alguses ise tegema ingelinvesteeringuid ja nende ettevõtetega päris palju aega veetma. See oli hästi kihvt, tulid meelde GrabCADi alguspäevad, kus meil oli idee, mõned kasutajad, väike tiim ja siis oli vaja välja mõelda, kuidas maailma vallutada. Ma tundsin, et pigem tahaksin tegeleda fantastiliste ideede ja väikeste tiimidega, kes tahavad neid ideid ellu viia. Siis ma otsustasin, et tuleb Stratasysist edasi liikuda.

Kuna Matrix oli GrabCADi investor ja kõige suurem osanik müügi hetkel, siis ma õppisin Matrixit väga hästi tundma kogu GrabCADi ehitamise aja. Ja siis Matrix lähenes mulle osavalt ja küsis, et kas ma täiskohaga ei tahakski aidata ettevõtteid alustada, ja nii see läks.

Algatus tuli siis eelkõige Matrixilt?

Just. Mul oli selline õnnelik olukord, et pärast GrabCADi müüki hakkas tulema erinevaid pakkumisi uksest ja aknast alates suurte firmade asepresidendi kohtadest kuni uute ettevõtete juhikohani. Ka riskikapitalifirmad lähenesid mulle. Ühelt poolt oli väga tore periood, aga teistpidi üsna stressirohke, sest oli vaja välja mõelda, millega ma järgmised 5-10 aastast tegelen.

Kui palju neid pakkumisi tuli?

Huvitavaid pakkumisi oli umbes kümmekond, millele mõtlemisele ma kulutasin natuke rohkem aega.

Milline neist oli kõige huvitavam?

Ma ei oskagi ühtegi välja tuua, nad kõik olid üsna huvitavad. Mulle tundusid kõige tõsisemad alternatiivid, kas alustada uut ettevõtet ise või liituda riskikapitaliettevõttega Matrix.

Miks tundus praegu parem liituda olemasoleva ettevõttega, mitte alustada enda oma?

Me elame tehnoloogia mõttes ülihuvitaval ajal, kus kõik ümbritsev muutub läbi tehnoloogia. Tahtsin saada osa sellest suurest muutusest, et näha iga päev uusi huvitavaid lahendusi, mis muudavad seda, kuidas kaevurid iga päev oma tööd teevad, kuni selleni, et kui sa koju lähed, siis arvuti juba teab, et sa jõuad koju, ja paneb sauna sooja. Riskikapitalist näeb uusi tehnoloogiaid sündimas kõige esimesena, sest ettevõtted tulevad raha tõstma meie käest. Just see sai peamiseks põhjuseks, miks liituda täiskohaga riskikapitaliettevõttega.

Mida Teie praegune töö endast kujutab? Milline näeb välja tavaline tööpäev?

Igal esmaspäeval on partnermiiting, kuhu tulevad ettevõtted tutvustama partneritele oma ideid. Selle käigus otsustame, kas tahame investeerida nendesse ettevõtetesse või mitte. Tavaliselt kestavad need 5-6 tundi, olenevalt, kui palju ettevõtteid presenteerima tuleb.

Ülejäänud päevad on väga sõltuvad erinevatest asjadest. Saan päevas postkasti kuskil 20 uut ideed, mille hindamisele kulub suur osa minu ajast. Kui mõni idee tundub huvitav, siis ma hakkan päris palju kodutööd tegema. Uurin, kes on ettevõtte asutajad, kui ma neid ei tunne. Kuid üldjuhul, kui keegi ehitab uut tehnoloogiaettevõtet, siis meil tõenäoliselt on ühine tuttav. Siis ma helistan ühisele tuttavale, uurin, mis tüüpi see ettevõtja on. Võib-olla helistan mõnele kliendile, et täpselt aru saada, mida see ettevõte üritab saavutada. Kui tundub, et ettevõte on huvitav, siis ma aitan tal kokku panna presentatsiooni ja toome ta mõnel esmaspäeval teiste partnerite ette. Pärast seda otsustame, kas teeme investeeringu või mitte. Ütlen ausalt, et see tundub mulle kõige igavam osa tööst.

Kõige huvitavam osa hakkab siis, kui oled juba ühte ettevõttesse investeerinud. Saad tal aidata näiteks palgata uut müügijuhti, mõelda välja, milline võiks olla turule minemise strateegia, milline toode võiks välja näha, ja töötada ettevõtte juhiga koos. Minu arvates on äge mõelda nii, et ma tahan olla ettevõtte juhile esimene telefonikõne, mille ta teeb, kui midagi läheb halvasti või hästi.

Kas nüüd tänu Teile võib Matrix Partners rohkem tähelepanu pöörata Eesti idufirmadele?

Ma arvan küll, et mitte ainult Eestile, vaid üleüldse Euroopale. Meil on USAs, Hiinas ja Indias oma fondid. Euroopa on olnud pigem koht, millele ei ole varem väga palju tähelepanu pööratud.

Kuidas üks idufirma saab kindlustada, et just tema ideed märgatakse?

Väga suure eelise saavad need kirjad, mis tulevad tutvuste kaudu. Näiteks kui keegi Eesti ettevõtja tahab Matrixilt investeeringut saada ja ta kirjutab otse meile, siis võib juhtuda, et me selle kirjani kunagi ei jõua. Aga kui see kiri tuleb Ahti Heinlalt, kes oli GrabCADi investor ja keda ma isiklikult tunnen, kui tema ütleb, et see ettevõte on väga äge, see idee on väga äge, te võiksite seda vaadata, siis ma palju suurema tõenäosusega, lausa 100% tõenäosusega uurin selle ettevõtte kohta. Eesti ettevõtetel tasub leida viis, kuidas jõuda meieni ja eristuda, kuna meile kirjutab väga palju ettevõtteid.

Mis seisus on praegu GrabCAD?

Ta endiselt kuulub eraldi juriidilise üksusena Stratasysile. GrabCADi bränd ja kasutajaskond elavad kindlasti edasi. Stratasys on teinud hea töö, hoides brändi tugevana, kasvatades seda ja pannes sinna ressurssi juurde.

Kas Teil ei ole nendega enam mingisugust seost?

Hetkel ei ole mingisugust seost. Mul on küll väga hea läbisaamine ettevõtte juhtidega, enne rääkisin just Stratasysi juhiga ja järgmisel nädalal saan nende arendusjuhiga kokku. See ongi naljakas, et olgugi, et ma olen juba edasi liikunud, siis suhtlen endiselt nendega igapäevaselt.

Millest te siis räägite omavahel?

Kuna kahe ettevõtte integreerimine võtab aega, siis ma jätkuvalt mängin silda GrabCAD tiimi ja Stratasysi vahel, et kuidas ja mis hetkel mingeid integratsioone teha. Räägime ka üleüldisest strateegiast.

Kas olete tundnud kahetsust, et GrabCADi maha müüsite?

On olnud küll hetki, kus ma olen nii mõelnud. Ma arvan, et iga asutaja, kes oma ettevõtte maha müüb, mõtleb selle peale. Ma oleks üllatunud, kui keegi mõtleb, et müüsin maha ja kõik – liigume edasi. Me tegime väga palju ära, aga meil jäi ka väga palju tegemata. Olen mõelnud küll, et mis oleks, kui oleksime ikkagi jätkanud, kui suureks oleksime selle ettevõtte saanud kasvatada, kuidas see oleks välja näinud jne. Teistpidi oli see õige otsus, see oli väga hea exit investoritele, tiimile ja ma usun ka ostjale.

Mida tegite müügist saadud rahaga, kas panite uuesti n-ö ringlusse?

Ma arvan, et raha väärtust tuleb kaitsta inflatsiooni vastu. Loomulikult olen selle enamjaolt edasi investeerinud. Tegin üsna väikese riskiga investeeringud, osa rahast olen investeerinud start-up’idesse, mis on väga kõrge riskiga investeeringud. Lisaks on MTÜ Eesti 2.0 kaudu läinud heategevusse olulised summad ja lähevad edasi.

Missuguseid investeeringuid olete Te ingelinvestorina teinud?

Ma olen investeerinud erinevatesse fondidesse, näiteks inkubaatorisse TechStars, mis on omakorda investeerinud selle raha edasi 24 ettevõttesse, ja riistvarainkubaatorisse nimega Bolt, mis investeerib siiamaani seda raha edasi.

Otse olen investor kahes ettevõttes. Üks on Superpedestrian, kes on loonud elektrimootoriga ratta, mida vahetada oma jalgratta tagumise ratta vastu, et läbida suuri vahemaid väga kiiresti. Teine ettevõte, interviewing.io, sarnaneb GrabCADiga, ainult et nemad keskenduvad tarkvarainseneridele ja aitavad neid õigete ettevõtetega kokku viia oma intervjuukeskkonna kaudu.

Olete Te ka Eestis leidnud ettevõtteid, kuhu investeerida?

Veel ei ole, aga ma väga tahan seda teha. Ma hoian Eesti ettevõtetel pidevalt silma peal. On ettevõtted, mis mulle väga meeldivad. Ma arvan, et TransferWise’ist on tulemas palju suurem ettevõte, kui enamik inimesi praegu ette kujutab. Teine ettevõte on Taxify, kelle juht Markus Villig on üks andekamaid ja potentsiaalikamaid Eesti juhte üldse. Markusesse ma investeeriksin iga kell.

Miks Te lõite MTÜ Eesti 2.0?

Lõin selleks, et Eestile tagasi anda ja olla Eestiga seotud. Minu üks eesmärk on muuta Eestit veel suuremaks tehnoloogiakeskuseks. Otsustasin, et maksude muutmise või millegi sellise asemel on palju olulisem minna õpilaste juurde ja panna neid tehnoloogiast rohkem huvituma. Esimese projektiga annetasime 50 koolile 3D-printerid. See õpetab neile geomeetriat, matemaatikat, füüsikat, keemiat mängulise õppeprotsessi kaudu. Projekt läheb üle ootuste hästi, koolides on printimise hullus käimas, ma saan iga päev positiivset vastukaja. Seega MTÜ Eesti 2.0 aitab mul olla Eestiga ühenduses ja teha midagi väljaspool investeerimismaailma.

Miks Teile on oluline olla Eestiga ühenduses?

Ma olen uhkusega eestlane siin Ameerikas. Alustan alati enda tutvustamist, et ma olen „from Estonia“. Ma arvan, et kui ma ei peaks Eestit oluliseks riigiks, siis ma ei teeks seda. Ma teadlikult ei kaota oma halba inglise keele aktsenti, sest tahan, et inimesed saaksid aru, et ma olen mujalt. Ma tõeliselt hoolin Eesti käekäigust ja loodan, et Eesti jätkab seda kiiret arengut, mida on siiani teinud. Ja ma loodan kunagi kindlasti Eestisse tagasi kolida.