Iga viies töötaja kogeb töökohal konflikte

Juhiga heade suhete olemasolu peab väga oluliseks ligikaudu 72% töötajatest: 79% naistest ja 65% meestest.

Praeguse tööga on väga rahul enam kui veerand (28%) ning pigem rahul üle poole (57%) töötajatest. Ametipositsioonide võrdluses on rahulolu kõrgeim juhtide, spetsialistide (tipp- ja keskastme spetsialistid, tehnikud) ja ametnike seas, kellest on oma tööga väga rahul kolmandik.

Töötajate oskuste ja teadmiste vastavust tööülesannetele on täiesti piisavaks hinnanud ligi kolmandik (31%) ning pigem piisavaks üle poole (62%) tööandjatest. Seevastu töötajatest hindas oma teadmisi ja oskusi tööülesannetele vastavaks ligi kolmveerand (71%) ning veerand tõi välja, et omandatud oskused ja teadmised eeldavad raskemate ülesannete täitmist. Uute teadmiste ja oskuste omandamise võimalustega ettevõttes on väga rahul 11% ning pigem rahul 48% töötajatest.

Ettevõtte tegevuses, töökorralduses ja -tingimustes kaasarääkimist peab pigem oluliseks või väga oluliseks seitse töötajat kümnest. Kaasamisega on väga rahul 14% ning pigem rahul 48% töötajatest. Ligi 88% ettevõtetes on töötajatel võimalus arutada ettevõttega seotud tegevusi, töökorraldust ja -tingimusi koos tööandjaga, 6% ettevõtete puhul arutatakse samu küsimusi koostöös töötajate esindajatega (usaldusisik, töökeskkonnavolinik).

Ametiühing 6% ettevõtetes

Töökeskkond mõjutab oluliselt tööülesannete efektiivset täitmist ning inimese tervist. Lisaks juhtidele tegelevad töökeskkonna parendamisega mitmed teised töötajate huvide esindajad ja organisatsioonid. Ametiühing on ligi 6%-l ettevõtetest ning sinna kuulub 7% töötajatest. Töökeskkonnavolinik on enam kui pooltes (54%) ettevõtetes: peaaegu kõigis (99%) 250 ja enama töötajaga ning kolmandikus 5–9 töötajaga ettevõtetes. Kümnest 50–249 töötajaga ettevõttest kuues ning kümnest 250 ja enama töötajaga ettevõttest üheksas tegutseb töökeskkonnanõukogu. Usaldusisik on ligi 18%-l ettevõtetest, mida on 5 protsendipunkti enam kui 2009. aastal.

Tööandja algatusel töö kaotamist järgmise 6 kuu jooksul peab võimalikuks 7% ning omal soovil lahkumist 15% töötajatest. Pärast töölt lahkumist uue töö leidmise võimalikkuses on täiesti kindlad 31% töötajatest.

Ligi 88% töötajatest puutub vähemalt veerandil tööajast kokku mõne terviseohuga, mida on 4 protsendipunkti enam kui 2009. aastal. Vähemalt veerandil tööajast puutusid töötajad kokku järgmiste terviseohtudega: töötamine kuvariga (47%), üksluised liigutused või kurnatust ja valu tekitavad sundasendid (41%) ning halb (sise)kliima (30%). 2015. aasta seisuga tegeleb töötajate tervise edendamisega üle kolmveerandi (77%) ettevõtetest ning levinuim on see suurema töötajate arvuga ettevõtetes. Üle poole töötajatest (53%) on viimase 12 kuu jooksul osalenud ettevõtte pakutavates tervist edendavates tegevustes. Mittetulundusühingute, sihtasutuste ning riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste töötajatest oli seda teinud seitse inimest kümnest ning äriühingute töötajatest viis kümnest.

Tööelu-uuringu eesmärk on saada ülevaade Eesti töökorralduse, tööalaste suhete, töötajate kaasamise, kollektiivsete töösuhete, töötervishoiu, tööohutuse olukorra ja suundumuste kohta. 2015. aastal vastas uuringule 850 tööandjat ning 4780 töötajat.