Eesti majandus seisab teelahkmel

Eesti Panga juht Ardo Hansson ütles pärast eile toimunud majandusprognoosi tutvustust virilal naeratusel, et nad on ikka optimistlikud. Tänavusest 1,2% suurusest majanduskasvust saab järgmisel aastal lootuste kohaselt 2,2%ne kasv ja ülejärgmisel ehk juba 3,1%ne. Me jagame mängumaad Rootsi ja Venemaaga – kui neil läheb hästi, läheb meil igal juhul vähemalt paremini. Nii, kuidas ekspordipartnerid ees, ikka väiksemad tootjad järel.

Eesti rahvas tarbib praegu ohtralt, seda soodustab Hanssoni sõnul nullilähedane inflatsioon. Palgad ja suurenenud tarbimine ei saa aga kasvada lõputult. Selle kõrval on Eesti ettevõtete kasumite kasv jäänud kinni ning tootlikkus pole samuti ammu kasvumärke näidanud. Selline olukord majanduses on ebaproportsionaalne, sest ettevõtjad maksavad palju raha palkadena välja, selle võrra jäävad kängu aga eksport ja investeeringud.

“Kui inflatsioon jõuab 3% kanti, siis selle võrra ehk ka tarbitakse vähem ja tekib rohkem ressurssi investeerimiseks,” avaldas Hansson lootust.

Eesti Panga asepresidendi Ülo Kaasiku sõnul hakkab inflatsioon küll nõrgenema, kuid selle tõttu paistavad ees rasked ajad toormemajanduses, eriti näiteks Venemaal ja Brasiilias, kes sõltuvad suuresti toorme ekspordist. Venemaa majanduse halb käekäik on meie ettevõtjatele aga kõike muud kui rõõmusõnum.

Eesti Panga juht annab soovitusi

Hanssoni sõnul ei ole ettevõtjale järgmiseks aastaks selget teejuhti, kuidas käituda, kuid tähtis on see, et ettevõtja tunneks huvi ja mõtleks kaasa majanduse käekäigule. Oma fookuse siseturule suunanud ettevõtjatel soovitab Hansson mitte liigselt erutuda suurest tarbimisest, sest peagi võivad tuuled pöörduda. Eksportijatel soovitab ta mitte pingutada üle palga maksmisega.

“Ettevõtjad, kelle toodang on suunatud siseturule, peaks arvestama, et tarbimine ei kasva lõputult ja tulevikus on olukord võibolla natuke raskem. Investeerimiskaupade tootja näeb jällegi suuremat potentsiaali. Ta peab küll maksma sellist palka, mida turg nõuab, kuid palka tõstes peaks ta hoolega mõtlema, kas tuleb omadega ka välja,” märkis Hansson.

Kuhu kadusid töötajad?

Lõppeval aastal on lõpuks vähemalt numbrite poolest positiivne seis kaua kiratsenud tööjõuturul – meil on rekordmääral hõivatuid ja vähe tööotsijaid. Tegelikult peitub statistika taga tõsiasi, et töökäed on voolanud suures koguses välismaale, siiajääjad on leidnud ka töö, sest muidu nad poleks ilmselt jäänud. SKP kasvugi on panustanud palju eelkõige suur tööhõive määr, mitte aga tootlikkuse kasv, mis on ainus viis pikaajalise majanduskasvu tagamiseks. Seega ei paku suur hõive määr sisulisi lahendusi.

Ettevõtjad otsivad töötajaid seetõttu tikutulega taga ja on silmitsi juba tööjõupuudusega. Näiteks Saku Õlletehase juht Margus Kastein on toonud juba 15 töötajat emaettevõtte kaudu Serbiast – Eestist neid lihtsalt võtta pole.

Töökäte väljavool pole mingi uudis. Ses mõttes on aprill ja oktoober vennad – nii IMFi kevadine kui ka sügisene majandusprognoos on olnud Eesti Panga asepresidendi Ülo Kaasiku kinnitusel väga sarnased, väljavaated pole eriti muutunud.

Euroliidu riikidele on kasulik ka nõrgenenud euro, kuid meid see nii väga ei rõõmusta, sest Eesti peamised ekspordipartnerid, näiteks Venemaa ja Rootsi, jäävad euroalast välja. Kaasik nimetab seda vastutuuleks Eesti majandusele, sest kui Vene rubla ei õitse, kahaneb Venemaa majandus ka järgmisel aastal ja see pole meie eksportööridele hea sõnum. Samas avaldas Kaasik lootust, et Rootsi ja Soome majandus taastuvad uuel aastal pisut kiiremas tempos. Ta ei kippunud aga ka enneaegselt hõiskama, sest välisturgude taastumine on praegu meie peamine ootus ekspordi hoogustamiseks. Kuid seda oleme me varemgi lootnud ja pidanud pettuma ning taastumisootusi edasi lükkama.

Pall on tööandja käes

Praegu on heas seisus töövõtja ja tarbija, kuid kehvemas investeerija, sest esimene on saanud kiires tempos kasvanud palga, teise kasum kannatab kehva tootlikkuse all. Hanssoni sõnul ongi Eesti majandus nüüd teelahkmel ja see, millises suunas riik edasi läheb, sõltub sellest, kuidas lahenevad tekkinud ebakõlad – kõrge palk versus kehv tootlikkus, suur tööhõive versus tööjõu puudus. Soome majanduse praegune seis on Hanssoni sõnul veel pehme näide kehvemast stsenaariumist – lõpuks tuleb ikka langus, sest palgad ei saa üksinda lõputult kasvada. “Kui ettevõtted ei paranda tootlikkust, ei saa palgad lõputult kasvada, lõpuks toimub palgakasvu aeglustumine või isegi langemine,” hoiatas ta.

Kui aga Eestil õnnestub minna helgema tuleviku teed – väliskeskkond paraneb ja euroala parem käekäik kandub edasi välisnõudluse kasvu –, suudavad ettevõtted teha uusi investeeringuid ja tootlikkust kasvatada. Eesti Panga prognoosis on sel juhul palgakasv 5% lähedal.