Londoni kohus tunnistas Venemaa presidendi Vladimir Putini „tõenäoliselt“ seotuks julgeolekuteenistuse endise ohvitseri Aleksandr Litvinenko hukkumisega, vahendavad BBC ja The Guardian.
- Aleksandr Litvinenko surivoodil. Foto: bbc.com
Litvinenko suri Londonis 23. novembril 2006. aastal. Alguses arvasid arstid, et teda mürgitati ülitoksilise talliumiga, kuid selgus, et surma põhjustas üliharuldane radioaktiivne poloonium-201.
Haiglasse sattus Litvinenko 1. novembril pärast seda, kui oli samal päeval kohtunud Londonis hotellis Millennium kahe endise KGB agendi Dmitri Kovtuni ja
Andrei Lugovoiga. Scotland Yardi versiooni kohaselt segasid riigiduuma saadik Lugovoi ning ärimees Kovtun Litvinenkole tee sisse polooniumi, mida oli viimase organismis üle kümne korra rohkem, kui surmavaks koguseks vaja. Times on kirjutanud, et selline kogus polooniumi maksab 10 miljonit dollarit.
Kes oli Litvinenko?
Aleksandr Litvinenko oli töötanud KGBs, sõjaväelises vastuluures ja FSBs. 1998. aastal süüdistas ta koos eriteenistuse mitme teise ohvitseriga oma ülemusi oligarh Boriss Berezovski tapmise plaanis ja muudes pattudes.
Järgmise aasta märtsis vahistati ta süüdistatuna ametivolituste ületamises, järgnes mitu kohtuasja, vahi all oli ta kaks korda. 2000. aastal pages ta koos abikaasaga valepassi kasutades Suurbritanniasse, kus tema poliitilise varjupaiga taotlus rahuldati.
2006 sai Litvinenko Suurbritannia kodakondsuse.
Londonis kirjutas ta kaks raamatut, milles süüdistas Venemaa julgeolekuteenistusi muu hulgas 1999. aastal toimunud elumajaplahvatuste korraldamises. Neis plahvatustes hukkus umbes 300 inimest. Plahvatuste korraldamise eesmärk olevat olnud aidata võimule Putin. FSB süüdistas plahvatuste korraldamises tšetšeeni terroriste ja ühtlasi sai FSB ettekäände teise Tšetšeenia sõja alustamiseks. Putini tõusu võimule nimetas Litvinenko FSB korraldatud riigipöördeks.
Täna
Inglismaal avaldatud uurimistulemuse põhiseisukohad on, et Lugovoi ja Kovtun teadsid, et annavad Litvinenkole surmavat mürki, mitte une- ega nn tõerohtu. Tõenäoliselt tegutsesid nad FSB käsul ning Putini ja toonase KGB juhi Nikolai Patruševi heakskiidul, sest neil endal otsene motiiv tappa puudus, seisab ettekandes. Vladimir Putinil ja tema administratsiooni liikmetel aga oli Litvinenko mõrvaks motiiv, väidavad uurijad - endise julgeoleku- ja luuretöötajana oli tal infot Venemaa kõrgete ametiisikute kohta ning Inglismaal tegi ta koostööd Briti ja Hispaania eriteenistustega.
Suurbritannia prokuratuur taotles Lugovoi ja Kovtuni väljaandmist 2007. aastal, kuid Venemaa keeldus. Litvinenko mõrvauurimises andis tunnistusi tema lesk Marina, Kovtun lubas uurijatega vestelda Moskvast video vahendusel, ent viimasel hetkel keeldus.
The Guardian kirjutas mullu juulis, et pseudonüümi D3 all tunnistusi andnud inimese sõnul olevat Kovtun rääkinud plaanist tappa Litvinenko.
Enne surma süüdistas Litvinenko Putinit ajakirjanik Anna Politkovskaja mõrva sanktsioneerimises. Surivoodil süüdistas ta Venemaa valitsusringkondi ka enese tapmise tellimises. Tema viimased sõnad olid: „Tõprad said mu kätte. Aga mitte kõiki ei õnnestu neil kätte saada.“
Täna ütles uurimist juhtinud kohtunik sir Robert Owen, et kindel on see, et Litvinenko suri 1. novembril 2006 pärast hotelli Millennium baaris joodud teed, milles oli 4.4 GBq polooniumi. „Ta ei teinud seda kogemata ega ka enesetapu eesmärgil. Ta mürgitati tahtlikult.“
Ettekannet ei saa pidada kohtuotsuseks, sest Briti seaduse järgi ei ole avalikud kohtulikud kuulamised – mille põhjal sir Owen ettekande koostas –, kriminaalprotsessi osa.
Tunnistajaid kuulati üle 2015. aasta jaanuarist juulini, selle käigus vesteldi uurimises osalenud politseinikega, teadlaste-keemikutega, mürkide asjatundjate ja terviseekspertidega, samuti pereliikmete ja sõpradega. Kokku oli üle 60 tunnistaja.
Eile, päev enne ettekande avalikustamist, kommenteeris Venemaa presidendi Vladimir Putini pressiesindaja Dmitri Peskov, et Venemaa juhtkond ei ole selle uurimise tulemustest huvitatud. „See ei ole praegu nende teemade ringis, mis meile huvi pakuvad,“ ütles Peskov ja lisas, et kui materjalid on avaldanud, siis Kremlis muidugi vaadatakse, millistele tulemustele see uurimine jõudis.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.