Gasell vajab ja samas kardab tähelepanu

Äripäev on kahe aasta jooksul kirjutanud 50 erinevas valdkonnas tegutsevast gasellfirmast, samas on olnud veidi üle poolesaja gasellfirma juhi, kes vastasid eitavalt ettevõttest eduloo kirjutamise palvele. Küsisime paarikümnelt oma lugu rääkinud firmajuhilt, millist kasu või kahju tähelepanu neile tõi.

„Kohe kindlasti on artiklist kasu olnud,“ kinnitas Põlvas toitlustamisega tegeleva OÜ Britney juht ja omanik Jaan Koort. „Ma ei pea silmas otsest materiaalset kasu – et justkui oleks nüüd rohkem kliente –, aga tuntust ja positiivset imagot olen küll juurde saanud. On olemas ütlus, et ainuke, kes saab firma omaniku lahti lasta, on klient, kui ta ei osta või ei tule teenust tarbima. Toitlustuse ja teeninduse valdkonnas pead kogu aeg pildil olema.“ 

Mõju tundis kohe

Valgamaal puittreppe ja grillmaju tootva OÜ Aarain Furniture tegevjuhi ja kaasomaniku Aares Fjodorovi sõnul oli artikli mõju kohe tunda. „Hinnapäringuid küsiti rohkem,“ täpsustas ta. „Kui palju neist lõpuks tootmisse läks, seda statistikat pole me teinud, aga üht-teist ikka tuli.“

Tallinnas asuva, ürituste ja elamusreiside korraldamisega tegeleva OÜ Arvald Grupp juht ning omanik Valdur Vahtre toonitas, et kindlasti tekitas artikkel usaldust firma vastu ja see omakorda on toonud erinevaid koostööpakkumisi. „Kaks meie uut klienti on märkinud, et lugesid meist artiklit, neil tekkis usaldus, nad läksid meie koduküljele ja tegid päringu,“ tõi Vahtre näite.

Pani konkurendid rohkem pingutama

„Ma arvan, et kasu on artiklist kindlasti rohkem kui kahju,“ ütles Järvamaa martsipanitoodete tootja OÜ Convi Food Sweets juht ja omanik Anu Zinovjev. “Palju tähelepanu firmale ei ole alati hea, aga kui üldse tähelepanu ei ole, võib see teinekord samuti kehvasti mõjuda. Tänu artiklile võib ju üksainuke kontakt tulla, millest võib palju kasu olla.“

Zinovjev lisas, et kuna nad ekspordivad oma toodangu peamiselt Norrasse ja Rootsi, siis välisturgudele Eesti ajalehtedes ilmunu ei jõua. „Aga mõnele oma välispartnerile oleme lugu näidanud ja positiivset tagasisidet saanud.“

Maardus armeerimistooteid tootva OÜ Eesti Traat arendusjuht ja üks omanikest Raigo Maandi märkis, et kui firmast räägitakse, on juba hea, ja kui veel hästi räägitakse, on veel parem. „Kuna me üldse reklaami ei tee, siis nüüd vähemalt keegi ikka lugu meist luges,“ sõnas ta. „Näiteks konkurendid ütlesid, et näe, teist kirjutatakse lausa ajalehes. Küllap nad saavad aru, et peavad nüüd ise ka rohkem tööd tegema.“

Rambivalgus tõi välja tuttavad

Tallinna logistikafirma OÜ Aerogistica juht ja omanik Meelis Koitmäe avaldas lootust, et kliendid said pärast loo ilmumist temast rohkem aru. „Et mis minu taust on ja milline minu tööstiil on,“ täpsustas ta.

Mitmed gasellfirmade juhid märkisid, et pärast artikli ilmumist võtsid nendega ühtäkki ühendust vanad tuttavad, kellega pole aastaid suheldud. „Näiteks üks mu Tallinna tuttav ei teadnudki, et me tegeleme veondusega, artiklist sai seda teada ja helistas mulle,“ rääkis Jõgevamaa autotranspordifirma OÜ Kiired Kiirveod (endine OÜ T.Y.M.) juhatuse liige ja kaasomanik Tõnu Mikita. „Aga otsest kasu, et nüüd oleks tulnud uksest ja aknast tellimusi, seda ma ei ole täheldanud.“

Meelitas kohale kahtlased ja vargad

Mitu gasellartiklite peategelast tunnistas, et kahtles sügavalt, kas soostuda ettepanekuga rääkida Äripäeva lugejatele oma firma lugu. „Liigne tähelepanu võib tõmmata igasuguseid inimesi ligi,“ põhjendas Anu Zinovjev, miks ta algul ebalev oli. „Meil ühe varasema loo peale tulid mingid nahkjopedega poisid ja tahtsid kangesti hakata meiega suurt äri tegema.“

Hellakstegev kogemus varasema artikliga on olnud ka Võrumaa metallitööfirma OÜ Meisli omanikul Mati Pildil. „Aastaid tagasi, pärast esimese artikli ilmumist käisid meil vargad,“ meenutas Pilt.

Tähelepanu äratab kriitikud

Pärnumaal teravilja ja hernest kasvatava OÜ Helgi & Pojad juhatuse esimees ning üks omanikest Mihkel Vainula ütles, et väikeses maakohas võib kiitev artikkel kadedust tekitada. „Me kunagi ei tea, mida ridade vahelt välja loetakse,“ rääkis ta. „Eesti inimesel on halb omadus – kõige parem kont järamiseks on naaber.“ Vainula lisas, et kohalikud pole siiski tema ja nende perefirma peale kiivalt vaadanud. „Eks sihtgrupp, kes Äripäeva loeb, on meie piirkonnas ka suhteliselt väike,“ möönis ta.

Jõgeva saepurugraanuli tootja OÜ Kronopal tegevjuht Janek Pärtelpoeg tõdes, et tema polnud gaselliloost vaimustuses, ent ajakirjanik suutis ta ära rääkida. Ta lisas, et samas ta sugugi ei kahetse, et neist kirjutati. „Mõnigi sõber üllatus ja ütles, et näe, oled juba nii vingeks vennaks saanud,“ rääkis Pärtelpoeg. „Aga ei ole ma ju midagi erilist teinud. Mina olen pisikene toimetaja ja see oli mulle väga suureks üllatuseks, et me mitmel aastal oleme kiiresti arenevate ettevõtete edetabelis. See ei ole eesmärk omaette, et ma tahan hirmsasti kusagil edetabelis olla.“

Viljandis rehve müüva, paigaldava ja parandava OÜ Aalux Trading juhi ning omaniku Alar Niiluse sõnul on artikkel pannud teda järele mõtlema, mida oma firmast tasub tulevikus rääkida ja mida mitte. „Ma ei arvestanud, et konkurendid jälgivad meie tegemisi vägagi teraselt ja mõningaid arve poleks neil olnud vaja teada,“ lausus ta.

Mõned gasellartiklite peategelased ütlesid otse välja, et teatud annus selles, et nad soostusid endast ning firmast rääkima, on tingitud edevusest. „Eks igaühes on väheke edevust ja eks see enda saba kergitamine oli,“ põhjendas Meelis Koitmäe, miks ta soostus gasellilooga. „Ja võib-olla oli mul väike sotsiaalne moment ka. Ma üritasin rõhutada – ja see ka ridade vahelt välja tuli –, et ei tasu karta hakata ettevõtjaks. On ju suured ettevõtlusgurudki öelnud, et ära löö risti ette, vaid hakka tegutsema. See pole üldse nii hirmus, kui esialgu paistab.“

Tiitel äri teenistusse tööle 

Küsimusele, kuidas nad gasellfirma staatust on ära kasutanud, vastas kahekümnest küsitletud firmajuhist vaid üks, et nad on oma koduküljel spetsiaalselt välja toonud fakti, et tegu on gasellettevõttega. Ning neljas firmas ripub vastav gasellitunnistus avalikult kontoriseinal.

Jaan Koorti sõnul on teda pärast gaselliloo ilmumist kutsutud töötutele korraldatavatele kursustele motivatsiooniloenguid pidama. Samuti esines ta kui eduka gasellfirma juht Äripäeva eelmise aasta oktoobris korraldatud Lõuna-Eesti konverentsil.

Lääne-Virumaal kolme vanadekodu majandava OÜ HansaClub juht ja omanik Olev Puldre esines Äripäeva korraldatud Virumaa konverentsil. „See võimalus oli minu firmale väga suureks reklaamiks meie väikeses linnas,“ on Puldre pakutud esinemisvõimalusega jätkuvalt rahul. „Ma ei ole väga esineja tüüp, aga kõik läks kenasti korda.“

Tartumaal eritellimusel puitmööblit tootva OÜ Albero Balsa tegevjuht Ain Arbus ütles, et ta on kaalunud gasellistaatust vajadusel rõhutada töökuulutuses. „Ma olen mõelnud, et kui esimese kuulutuse kaudu kohe häid uusi töötajaid ei leiaks, lisaksin teistkordsele töökuulutusele, et tegu on gasellfirmaga,“ seletas Arbus. „Võib-olla toob see paremaid kandidaate.“