• OMX Baltic−0,21%262,46
  • OMX Riga1,09%887,15
  • OMX Tallinn−0,2%1 691,9
  • OMX Vilnius−0,06%1 003,01
  • S&P 500−0,19%5 702,55
  • DOW 300,09%42 063,36
  • Nasdaq −0,36%17 948,32
  • FTSE 100−1,19%8 229,99
  • Nikkei 2251,53%37 723,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%103,04
  • OMX Baltic−0,21%262,46
  • OMX Riga1,09%887,15
  • OMX Tallinn−0,2%1 691,9
  • OMX Vilnius−0,06%1 003,01
  • S&P 500−0,19%5 702,55
  • DOW 300,09%42 063,36
  • Nasdaq −0,36%17 948,32
  • FTSE 100−1,19%8 229,99
  • Nikkei 2251,53%37 723,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%103,04
  • 21.04.16, 17:55
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Draghi manitses kannatlikkusele

Euroopa Keskpanga president Mario Draghi väljendas veendumust, et panga poolt käiku lastud erakorralised meetmed euroala majanduse ja inflatsiooni ergutamiseks annavad tulemust, kuid vaja on varuda kannatust.
Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi
  • Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi Foto: Scanpix/Reuters
„Meie poliitika töötab, see mõjub – andke vaid aega,“ ütles Draghi pressikonverentsil, mis järgnes keskpanga nõukogu tänasele otsusele jätta intressimäärad muutmata ja jätkata varaostuprogrammi tugioste mahus 80 miljardit eurot kuus.
Inflatsioonile elu sisse puhumiseks käiku lastud erakorralised meetmed on Euroopa Keskpanga asetanud eriti Saksamaal terava kriitika alla.
Draghi pareeris, öeldes, et ülimadalad intressimäärad on nõrga majanduskasvu ja ülimadala inflatsiooni sümptom, mitte kõige kurja juur.
„Viimased neli aastat on meie rahapoliitika - väga harvade eranditega - olnud ainus poliitika, mis majanduskasvu toetab,“ märkis ta mõrult. „Kui sellele lisanduksid ka struktuursed reformid, oleks mõju kiirem,“ torkas Draghi euroala valitsusjuhte.
Kui aga keskpanga usaldusväärsus küsimärgi alla seada, siis nõrgestab see keskpanga meetmete mõju ning sunnib rakendama seda rohkem erakorralisi meetmeid. 
Mitmed analüütikud ja ka praegused ja endised keskpankurid on juba hoiatanud, et keskpanga võimalused majanduskasvu ergutada hakkavad ammenduma. IMFi juht Christine Lagarde ütles äsja Washingtonis IMFi ja maailmapanga kevadkoosolekul, et vaja on n.ö kolmepoolset tõmmet – lisaks keskpankade lõdvale rahapoliitikale ka eelarvepoliitikat, kus põhirõhk oleks kasvu soodustavatel meetmetel, ning struktuurseid reforme. Maksukärped, ärikliima parandamine – tõi Draghi täna omapoolseid näiteid.
Draghi nõustus, et pensionifondid ja kindlustusfirmad on keskpanga intressipoliitika tõttu surve all. „Kuid meie mandaat on tagada hinnastabiilsus (inflatsioon 2% taseme lähistel – toim.) kogu euroalal, mitte üksi Saksamaal,“ ütles Draghi. „Me järgime seadust, mitte poliitikuid, sest me oleme sõltumatud.“
Ja Euroopa Keskpank ei tegutse vaakumis. Samal kursil on teised suured keskpangad maailmas. 
Intressimäärade osas ütles Draghi, et need jäävad ülimadalale tasemele veel pikaks ajaks, kuni lõpuks on selged märgid, et inflatsioon on toibumas.
Küsimused veelgi ekstreemsemast stiimulist - n.ö helikopterilt raha külvamisest, kus keskpank otse valitsuse investeeringuid rahastaks - tõrjus Draghi kinnitusega, et selliseid võimalusi ei ole keskpangas arutatud. 
Märtsis euroalal hinnad aastatagusega võrreldes ei muutunud ning lähikuudel võivad hinnad jälle langeda, ütles Draghi. Aasta teisest poolest alates oodatakse aga inflatsiooni järk-järgulist taastumist.
Esimese hooga Draghi pressikonverentsil öeldu peale tugevnenud euro nõrgenes taas USA dollari vastu ja kauples New Yorgis 1,1287 dollari tasemel eurost.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 18.09.24, 18:11
Freedom Holding Corp. tegevjuht Timur Turlov: Kas tehnoloogiahiidude ajastu on lõppemas?
USA aktsiaturud koonduvad suurimate tehnoloogiaettevõtete ehk “suure seitsmiku” ümber, kuhu kuuluvad Apple (AAPL), Microsoft (MSFT), Alphabet (GOOG), Amazon (AMZN), Nvidia (NVDA), Meta Platvormid (META) ja Tesla (TSLA). Neist kuus suurema aktsiad moodustasid käesoleval aastal S&P 500 indeksi koguväärtusest 28%, mis on märkimisväärne kasv võrreldes 2011. aastaga, mil suurest seitsmikust oli 13%-ga esikümnes vaid kolm ettevõtet. Kas ja kuidas on olukord ajapikku muutumas ning kas tehnoloogiahiidude ajastu on lõppemas, heidab pilgu Freedom Holding Corp. tegevjuht ja Freedom Finance Europe asutaja Timur Turlov.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele