Alates 2011. aastast toimunud muudatused maksuametis on muutnud asutuse efektiivsemaks ja toonud riigile suurema maksulaekumise.
- Maksuameti kontrolliosakonna juhataja Jaanus Värk peab kontrollist olulisemaks koostööd ettevõtetega. Foto: Andres Haabu
„Tunnistame oma viga, tegime valesti. See sõidukite kontroll ja sellele järgnenud vastasseis nii avalikkusega kui ka ajakirjandusega viis meid selleni, et me otsustasime uueks strateegia perioodiks seada oma eesmärgid selliselt, nagu me kunagi varem teinud ei olnud,“ ütles maksuameti kontrolliosakonna juhataja Jaanus Värk Äripäeva konverentsil „Võtmetöötajate kogemusfestival JAH!“. Värgi sõnul on maksuamet otsustanud, et kontrollaktsioonide asemel loeb nende töö tervikuna ja ka oma vigadest õpitakse.
Tänu sellele õpiti maksuametis, et lahendus probleemidele ei peitu üksnes kontrollis ja oluline on teha ettevõtetega koostööd. Näiteks tõi Värk kütusesektori, kus 2011. aastal tegutses 440 ettevõtet, kes maksid käibemaksu kokku iga kuu 5-6 miljonit eurot. Nüüd on kütusega tegelevaid ettevõtteid 140 ringis ja kuus laekub käibemaksu 10-13 miljonit. „See sai alguse sellest, et sektor ise pöördus meie poole, et tulge meile appi, me üksi ei suuda, meie sektoris valitseb täielik anarhia ja kaos. Koostöös sektoriga oleme saavutanud supertulemuse.“
See kõik on osa maksuameti muutunud mentaliteedist, mis sai alguse 2011. aastal, kui vahetati välja kõigi osakondade juhid. Maksuamet oli jagatud nelja regiooni, kus olid ebavõrdsed tööjaotused ja palju üksuste juhte. „Igas regioonis oli oma direktor ja asetäitja. Igal osakonnal oli oma osakonnajuhataja, talituse juht. Peale selle oli veel olemas meil Tallinnas keskus, kus asus peadirektor, samuti osakonnad koos osakondade juhatajatega. Meeletult juhte ja juhtimiskihte,“ ütles Värk konverentsil ja lisas, et juhid tegelesid tihtipeale ebaoluliste asjadega.
Uuteks juhtideks ei valitud inimesed mitte töökogemuse, vaid visiooni ja nägemuse põhjal. Samuti eelistatakse maksuametisse nüüd tuua juhte väljastpoolt, erasektorist, et näha suuremat pilti ja juhte arendada. Ka panganduskogemusega Jaanus Värk läks maksuametisse kontrolliosakonda juhtima erasektorist.
Värk tunnistas, et enne muudatusi ei suutnud maksuamet pakkuda ootustele vastavat teenust ei riigile ega kliendile. Samuti ei suutnud nad hoida enda juures võtmetöötajaid ehk oskuslikke spetsialiste.
Seotud lood
Kui Sinu ettevõttes on mõni tubli ja entusiastlik töötaja, kes on ettevõtte tulemusi parandanud midagi uut välja mõeldes, vaimukalt seni tehtut muutes või geniaalselt probleemi lahendades, siis anna meile sellest teada!
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.