Pagulaskriis ELis: saiast ei saa vaid rosinaid välja süüa

„Kui me nii kaugele välja jõuame,“ kus riigid üksteise probleemidele selja keeravad, „siis unustage Euroopa Liit,“ ütles Euroopa Komisjoni asepresident Frans Timmermans eile Tallinnas Lennart Meri konverentsil, kus avapäeval pagulasteema kohe tuline debatt vallandus. „Populistid just seda tahavadki.“

Timmermansile vastandus pagulasteemat käsitlenud diskusioonis Läti endine välis- ja kaitseminister Artis Pabriks, kes praegu on Euroopa Parlamendi saadik ja raportöör just ELi välispiiri kaitset puudutavates küsimustes.

Vanker hobuse ette

Pabriksi argument oli, et kohustusliku kvoodijagamise süsteemiga alustades on Euroopa Komisjon hakanud probleemi lahendama valest otsast, mida pole kuidagi võimalik valijatele n.ö maha müüa. Pabriksi arvates oleks õigem alustada Euroopa Liidu välispiiri tugevdamisest ja ühisest välispoliitikast.

„See on välis- ja julgeolekupoliitika kriis,“ ütles Pabriks, osutades, et aastaid on Euroopas teatud, et rändeoht on olemas nii sõjast räsitud kui vaesetest riikidest. Kuid midagi ei tehtud. Niisamuti tõrjuti Türgit, mille strateegilist tähtsust Euroopa Liit alles nüüd tunnistama on hakanud.

Kokkulepe Türgiga on pagulaste tulva silmnähtavalt pidama saanud ja on Pabriksi sõnul hea algatus, millistest avalikkuse toetuse saamiseks tulekski alustada. Selle asemel, et sundida inimesi aktsepteerima neile vastumeelseid ettepanekuid. Praegu pole inimesed Pabriski sõnul veel nõus taolist tsentraalset jaotust aktsepteerima. „Öeldakse, et võtke oma EL ja kolige kolm maja edasi,“ märkis Pabriks.

Pabriksile sekundeeris Eesti välisminister Marina Kaljurand, kelle sõnul ei puikle Eesti oma kohustustest, kuid on samuti vastu sellele, et ümberjaotuse süsteem käivitub automaatselt. Eesti tahaks taolistes otsustes sõnaõiguse säilitada.

Sisuline lahendus on ühine

Üsna üksmeelsed oldi aga selles, et probleemi sisuline lahendus saab olla vaid Euroopa tasandi lahendus. Ja lahenduse leidmise vajadusel on väga selge majanduslik sisu – kaalul on viisavaba Schengeni ruumi säilimine, mis ei puuduta kaugeltki vaid reisimise mugavust. Saksamaast näiteks on saanud oluline transiidiriik ning mitmed ettevõtted on oma tarneahela üles ehitanud just-in-time põhimõttel, mis eeldab hõlpsat piiriületust. Piiride taastamisel oleks majandusele tugev negatiivne mõju.

Nii on lahenduse leidmine kogu Euroopa ülesanne ja mitte üksi piiririikide probleem nagu senine Dublini süsteem ette nägi, ütles Saksamaa Ida-Euroopa uuringute assotsiatsiooni president Ruprecht Polenz. Ka rahastada tuleks seda tema arvates Euroopa Liidu ühisest eelarvest. „Lagunemine, kui see algab, ei piirduks vaid Schengeni lagunemisega,“ ütles Polenz.

Ta osutas, et Euroopa pole minetanud oma tähtsust rahu hoidjana, riigid vajavad ühisturgu oma majanduse eduks ning omavaheline koostöö on Euroopa vastus globaliseerumisele kogu maailmas. Sellelt baasilt on parem suhelda ka riikidega nagu Venemaa ja Hiina. Ehk kogu teemat on vaja vaadata palju laiemalt.

Aafrikast Euroopa projekt

Pagulas- ja rändekriisiga liikmesriigid üksi toime ei tule, sest ükski neist ei suuda üksi lahendada probleemide algpõhjusi ega sõlmida selliseid kokkuleppeid nagu EL praegu Türgiga on saavutanud, juhtis tähelepanu Prantsusmaa Euroopa asjade minister Harlem Désir. Lahendus on selles, et Euroopa Liit hakkab aktiivsemalt panustama ka selliste piirkondade nagu Aafrika riikide arengusse.

„Me peame Aafrikast tegema Euroopa projekti,“ ütles ta.

Ka Marina Kaljurand märkis, et liikmesriigid on üksteise süüdistamise etapist üle saanud ja mõistnud, et lahendus saab olla vaid kompleksne, hõlmates nii arengupoliitikat, kaubanduspoliitikat kui ka välispoliitikat. „Miks mitte avada oma turgu, meil on erinevaid instrumente,“ ütles Kaljurand.

Frans Timmermansi sõnul tuleb fookus suunata sellele, et vähem inimesi Euroopa poole teele asuksid. See tähendab muu hulgas nende elamistingimuste parandamist pagulaslaagrites, sest enamus sõja jalust pagenud inimesi eelistaks siiski koju naasta. „Mu prioriteet on selleks otstarbeks rohkem raha kokku saada,“ ütles Timmermans.

Samal ajal vajab Euroopa siiski ka pagulaste ümber jagamise mehhanismi – Türgi ei kavatse Euroopa pagulaslaagriks olla. Äsja komisjoni välja pakutud süsteem käivituks olukorras, kus üks või teine liikmesriik ootamatu pagulaste tulevaga omal jõul toime ei tule. Kõigele sellele ei ütlemine ei vii kuhugi

Mis oleks parem lahendus?

„Pakkuge siis alternatiiv,“ on Timmermansi vastus süsteemi vastastele. „Ei-ei-ei ei lahenda ühtegi probleemi.“ Solidaarsus Euroopas kas on või seda pole, saiast ei saa vaid rosinaid välja süüa. Konverentsi avapäeval kõlas korduvalt, et solidaarsusel on ka hind, millest seni pole Euroopa Liidus palju räägitud.

Konverentsi auditoorium juhtis tähelepanu, et inimeste vastuseis sisserändele johtub eelkõige sellest, et Euroopasse tuleb palju ka neid inimesi, kes ei kavatsegi ennast Euroopa tavadele allutada. Ja kui inimeste selliseid hirme eirata, siis ongi ühel päeval võimul sellised inimesed nagu Donald Trump, hoiatati saalist.

Ruprecht Polenzi sõnul tuleb sisserändajatelt nõuda riigis valitsevate seaduste täitmist, kuid veendumustes ja uskumustes seda nõuda ei saa.

Praegu ohustavad Euroopa Liidu ja Türgi vahel sõlmitud kokkulepet Türgi sisepoliitilised pinged – peaminister astus tagasi. Frans Timmermansi sõnul loodab EL siiski, et kokkulepe peab. Sest taoline kokkulepe on ka Türgi huvides, mil on endal terve plejaad probleeme.

Ränne on aga kogu maailmas kasvav trend.