Järgmisel rahvaloendusel inimesi ei küsitleta

Registripõhine rahva ja eluruumide loendus toimub 2020. aastal. Ettevalmistustööd selleks algasid juba 2010. aastal. Registripõhise loenduse õnnestumiseks vajab statistikaamet andmeid vähemalt 17 riiklikult registrilt.

Statistikaameti peadirektor Andres Oopkaup selgitas, et registrite kasutamine loenduse tegemiseks on uus teema Eesti jaoks, ent on Skandinaavia maades kasutusel olnud juba aastakümneid. „Registrite andmetel põhinev loendus on pikemas perspektiivis riigile ressursisäästlikum, kuid eeldab andmekogudes andmekorrastustöid,“ selgitas Oopkaup.

2016. aastal teeb statistikaamet REGRELi prooviloenduse (loendusmomendiga 31.12.2015), et testida registripõhise loenduse kontseptsiooni. Prooviloenduse andmehõive tööd on lõppenud ja selle käigus koguti andmeid 22 registrist. Loenduse elanikkonna ja eluruumide üldkogum on määratletud ning välja on selgitatud probleemkohad, millele tuleb ühiskonnas lahendusi otsida.

REGRELi projektijuht Diana Beltadze tõdes, et praegu ei sisalda registrid kogu elanikkonna kohta kõiki loenduseks vajalikke tunnuseid ning andmete uuendamine registrites ei toimu piisava operatiivsusega. „Registrite andmekvaliteedi, ajakohasuse ja katvuse parandamisel omab olulist rolli elanike kohustus regulaarselt kontrollida ja täpsustada oma andmeid rahvastikuregistris,“ selgitas Beltadze.

Näitena tõi Beltadze asjaolu, et registripõhisel loendusel moodustavad leibkonna ühes eluruumis elavad inimesed. Leib- ja perekondade moodustamise alus on elanike rahvastikuregistris registreeritud elukoht. Rahvastikuregistri elukoha järgi on Eestis väga palju üksikvanema peresid kui võrrelda eelmise, 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL2011) perede jaotusega, kus aluseks olid elanike ütluspõhised andmed. „Kui laps registreeritakse koos ühe vanemaga lasteaia või kooli valiku jaoks sobivasse elukohta ning teised pereliikmed jäävad endisesse elukohta, saab ühest perest kaks üksikvanema peret,“ selgitas Beltadze.