Äripäeva ajakirjanikule anonüümses kommentaariumis hädatappu soovinud ja hulga muid isiklikult solvavaid kommentaare jätnud Jaanika Korka (42), kes tema tegevuse avalikustanud Äripäeva hages, kaotas äsja vaidluse Harju maakohtus, kuid kaebas otsuse edasi.
- Anonüümsete solvangute autor hages pärast tema isiku avaldamist Äripäeva. Foto: Äripäev
Tegemist on pikaleveninud vaidlusega, mis algas pärast Äripäeva 2011. aasta oktoobris ilmunud artiklit
„Kui sõnavabadus muutub süljekausiks“ ning veebis ilmunud videot
„Veebiterror tuleb avalikuks“. Artiklid kajastasid Äripäeva teekonda roppkommentaatorite paljastamisel ja tutvustasid kõige räigemate kommentaaride autoreid. Otsustasime toona mõned anonüümsed kommentaatorid avalikustada, kuna toimetuse taluvuse piir sai ületatud.
Üks kõige räigemaid kommentaare jätnud isikuid oli Jaanika Korka, kes kaebas pärast tema isiku avalikustamist kohtusse Äripäeva ja ka vastavaid lugusid refereerinud Õhtulehe ning Kanal 2-e. Harju maakohus menetles Korka hagi enam kui kolm aastat. Lõpuks otsustas maakohus tänavu 4. mail jätta Korka hagi rahuldamata ning osapoolte menetluskulud Korka kanda.
Kohus: "ropendaja" ja "solvaja" polnud ebakohased väärtushinnangud
Kohus põhjendas, et kostjad on vaieldamatult tõendanud, et vaidluse aluseks olnud kommentaarid kirjutati hageja elukohast ja töökohast. Kohtu hinnangul vastutab hageja enda elukohas kasutusel olnud IP-aadressilt tehtud kommentaaride eest, välja arvatud juhul, kui hageja suudab tõendada, et keegi teine peale tema kasutas tema IP-aadressi. „Hageja ei ole suutnud veenvalt tõendada, et tema ei kirjutanud oma kodust ja töökohast vastavaid kommentaare. Hageja väited tema internetti häkkimise ja/või kommentaaride muutmise kohta kostja poolt (mis ei ole eluliselt usutavad ja on antud asja kontekstis absurdsed väited) ei ole kinnitust leidnud,“ põhjendas kohus.
Kohus selgitas, et sisuliselt väidab hageja vaatamata tema vastu olevatele tõenditele paljasõnaliselt, et ajakirjandusettevõtted muudavad kommentaare selleks, et vaielda aastaid ühe anonüümse kommentaatoriga kohtus ning vastava väite tõendamiskoormis on vaieldamatult hagejal endal, mitte kostjatel, nagu leiab hageja.
Kohus leidis veel, et meedias hageja nimetamine ropendajaks ja solvajaks ei ole ebakohased väärtushinnangud, kuivõrd väärtushinnangu aluseks olevatest kommentaarides saabki ainuüksi sellise väärtushinnanguni jõuda. Seega ei ole kostjad teotanud hageja au ja kahjustanud mainet põhjendamatult, vaid vastava on kaasa toonud hageja enda käitumine ning kostjate tegevus ei ole õigusvastane.
Hageja taotlusel kaasati menetlusse ka ekspert, kes pidi hindama, kas vaidlusaluseid kommentaare või IP-aadresse on Äripäevas muudetud. Sisuliselt soovis hageja ekspertiisi tuvastamaks, kas Äripäev võis ise oma ajakirjaniku kohta solvavaid kommentaare produtseerida või siis nendega seotud IP-aadresse võltsida. Kohus leidis, et ekspertiisist koosmõjus kostjate poolt esitatud vastavate tõenditega saab jõuda ühesele järeldusele, et kommentaare, mille kirjutamist hagejale omistatakse, ei ole muudetud.
Hageja Korka esitas eile Tallinna ringkonnakohtule apellatsioonikaebuse, et maakohtu otsus vaidlustada.
Pane tähele!
Tunnustatud uuriv lugu
Endine Äripäeva ajakirjanik Kadri Tramm (end. Jakobson) oli Jaanika Korka vihakommentaarid esile kutsunud artikliga
"Ravimifirma värbas arste Nuvaringi-sekti" 2011. aasta Bonnieri preemia nominent. Sama aasta töö eest pälvis Kadri aasta ajakirjaniku tiitli.
Taust: ligi poolsada kommentaari ühelt solvajalt
Äripäev kirjutas 2011. aasta kevadel mitu artiklit arstide koolitusreisidest ning avaldas ravimifirma Merck Sharpe & Dohme (MSD) naistearstidele korraldatud üritusest salaja tehtud video pealkirja all
“Salavideo arstide ajupesust”. Video, mille põhjal algatas ravimiamet MSD suhtes väärteomenetluse, kogus veebis üle 470 kommentaari. Nende seas torkas silma hulgaliselt ründavaid ja solvavaid kirjutisi.
Kommentaarid kutsusid ajakirjanikule järgmisel korral arsti juurde pöördumisel hädatappu tegema, olid labased ja ähvardava sisuga nagu “sead, teadagi, ei ela kaua”, nimetasid ajakirjanikku maniakaal-depressiivseks, skisoks ja psüühikahäirete all kannatavaks ajukääbikuks.
Kirjutasime, et ravimifirma MSD poolt naistearstidele korraldatud ajupesu paljastanud artikli juurde kirjutas kõige räigemad kommentaarid ravimifirma Algol Pharma endine ärijuht, toona äriregistri andmetel meditsiiniseadmete ning apteegikaupade müügiga tegeleva firma Lorenzo Pharma kontaktisik olnud Jaanika Korka. Korkale kuulub Rakverre registreeritud OÜ Bioksra, millel 2014. aasta majandustulemuste põhjal märkimisväärne äritegevus puudus.
Korka postitas MSD reklaamüritust kajastanud artiklite juurde ligi poolsada anonüümset kommentaari nii oma kodust Rakveres kui ka toonasest töökohast Tallinnas. Üks stiilinäide Korka kommentaaridest on järgnev: “MSD võiks Joodiskoni kohtuse kaevata ebaseadusliku jälitustegevuse eest. Kui järgmine kord artsi juurde pöördub, siis tuleks talle hädatapp teha.”
Seotud lood
Jõustus kohtuotsus vaidluses, kus Äripäeva ajakirjanikule anonüümses kommentaariumis hädatappu soovinud ja hulga muid isiklikult solvavaid kommentaare jätnud Jaanika Korka (43), kes tema isiku ja tegevuse avalikustanud Äripäeva hages, kaotas ja peab kandma ka suure osa Äripäeva kohtukuludest.
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.