Venemaa president Vladimir Putin üllatas täna riiki rea muudatustega, mille käigus kadus muu hulgas lõplikult ka iseseisev Krimmi föderaalringkond, mis liideti Venemaa Föderatsiooniga märtsis 2014.
- Venemaa president Vladimir Putin Foto: epa
Muudatuste sisu ja ulatus panid kogu Venemaa meedia kihama ning sündmusest tehti otseblogisid ja -ülekandeid. Viimati vangerdas Putin sedavõrd laiahaardeliselt ametikohtadega mullu mais ja augustis, kuid siis muudeti vaid jõuametkondade juhtkonda.
Seekord kadus näiteks Krimmi föderaalringkond, kuhu kuuluvad Krimmi vabariik ja Sevastopoli linn ning liideti see Lõuna föderaalringkonnaga, mida juhib endine peaprokurör ja Putini usaldusisik Vladimir Ustinov. Ametlikuks põhjuseks on föderaalvõimu efektiivsuse kasv.
Teiste seas kaotas ameti ka pikaaegne Ukraina suursaadik Mihhail Zurabov ning uus saadik määratakse ilmselt alles oktoobris. Oma tagandamisest kuulis Zurabov raadioajakirjanikult, kui see talle kommentaaripalvega helistas. „Võib-olla on see nii, võib-olla mitte. Ei tea. See pole minu otsus,“ kostis ta vastuseks.
Peamised ja olulisemad muudatused toimusid aga Venemaa ringkondades, kuhu saadeti nii uued kubernerid kui ka presidendi esindajad. Analüütikutele torkas eelkõige silma, et vangerduste tulemusel hõivasid suure osa vabanenud kohtadest jõuametkondadest pärit või nendega seotud ametnikud (siloviki).
Näiteks asusid Jaroslavli ja Kaliningradi seniseid kubernere asendama vastavalt siseministri asetäitja Dmitri Mironov ja endine FSB regioonijuht, kindral Jevgeni Zinitšev. FSB endine asejuht Vladimir Bulavin hakkab juhtima ka Venemaa tolliametit, mille praegune juht
Andrei Beljaninov jäi rahahunnikuga vahele ja sunniti lahkuma. Sevastopoli kuberneri ametisse määrati tööstus- ja kaubandusministri asetäitja Dmitri Ovsjannikov. Kirovi oblasti kuberneriks määrati Föderaalse Registriteameti (Rosreestr) juht Igor Vassiljev. Vahetusse läksid ka viis Putini esindajat regioonides.
Muudatuste põhjustena tuuakse laias laastus välja kolm. Esiteks, vajadus tugevamalt saada kontroll regioonides enne lähenevaid valimisi, kusjuures usaldusväärsed on just Putinile lähedased inimesed jõustruktuuridest. Teiseks siloviki, peamiselt FSB ja FSO, mõju suurendamine regioonides. Kolmandana märgivad analüütikud n-ö sõnumi edastamist ehk teatud vahetused viitasid sellele, et ka soosikud võivad vajadusel sule sappa saada.
Märkimist väärib seegi, et ei Vladimir Putin ega tema pressiesindaja Dmitri Peskov ei kommenteerinud täna toimunud vangerdusi.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Varahaldur ja majandusekspert Peeter Koppel leiab, et praegune majanduskeskkond on suhteliselt kesine, kuid me pole selles lõpuni ise süüdi.