Euroopa Komisjoni digitaalse ühisturu voliniku Andrus Ansipi ja digitaalmajanduse voliniku Günther Oettingeri rändlustasude kaotamise kava lükkus iroonilise vastuseisu tõttu edasi – väljakäidud plaanile oli vastu Euroopa Parlament ise.
- Euroopa Komisjoni digitaalmajanduse ja -ühiskonna volinik Günther Oettinger ja digivolinik Andrus Ansip. Foto: EPA
Ansipi ja Oettingeri tingimus oli, et kui rändlustasud kaovad, oleks see muutus ka sisuline ning sellega seoses ei tohi tõusta mobiilside hinnad. Kuid see looks ohu, et näiteks kallima mobiilsidega riigi kodanikud ostavad endale mõnest teisest liikmesriigist odavama SIM-kaardi ja kasutavad niimoodi oma kodumaal odavat sidet. See tähendaks, et odavama hinna pakkuja peab maksma kinni kallima sidehinnaga operaatori teenuse.
Sellise arutluse peale pakkusid Ansip ja Oettinger välja rändlustasude kestuseks maksimaalselt 30 päeva järjest ja aastas kokku 90 päeva. Kuid selle piiranguplaani lükkas tagasi Euroopa Parlament, sest eelkõige parlamendi liikmed ise oleksid ennast sellest limiidist välja jäänud.
Täna hommikul, enne Junckeri kõnet ironiseeris Indrek Tarand sel teemal
ERRi raadiouudistele antud intervjuus: „Ma loodan ise, et Juncker puudutab põgusalt ka seda, et Euroopa Komisjoni volinik Oettinger koos oma ülemuse asepresident Ansipiga on püüdnud Euroopa kodanikke tüssata ja lasknud endale krae vahele telekomide lobi ning täielikult ruineerinud direktiivi, mis lubas
roaming-tasude kaotamist.“
Kaja Kallas
kirjutas oma blogis, et rändlustasude puhul ei peaks arvestust pidama teatud hulga päevade üle, vaid reageerida tuleks kuritarvituste korral.
Parlamendi vastuseis tähendas aga seda, et kogu läbirääkimisprotsess ja reformipakett avatakse uuesti ning arutusele tulevad uued tingimused.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kuula ka podcasti haridusest ja tööturust
Haridus on pikaajaline ja strateegiline investeering, millel on märkimisväärne mõju ühiskonna arengule, ettevõtluskeskkonnale ja inimeste elukvaliteedile.„Haridus ei ole kõikvõimas, kuid see on üks valdkondadest, kus saab inimesi kõige paremini aidata," ütleb Heldur Meerits, selgitades oma pühendumust haridusprojektidesse.