Samm lihtsuse poole - peenest restoranist hubase atmosfääriga söögikohaks

Bona külalisel on valida kolme ruumi vahel, saab lugeda Äripäeva ajakirja Sisustaja septembri numbrist. Eestoas, kus keskajal käis põhiline kauplemine, on baar ja mugavad lauad kohvijoomiseks. Sisenejaid tervitab peent õukonnaelu kujutav seinamaal ning päevavalgust reflekteeriv peeglirida. Toolid tunduvad esmapilgul ootamatult laiad, kuid on niisamuti mugavad ja kord juba maha istununa sealt enam niipea tõusta ei tahakski.

Kes sammud baariletist mööda, järgmisesse ruumi seab, leiab eest suurema ja privaatsema saali ning pääsu terrassile. Kui eestoas meenutasid hoone väärikat ajalugu peamiselt ukse- ja aknaportaalid, on siin vaatamisväärsuseks 19. sajandi laemaalingud ja mitmed elemendid veel kaugemastki ajast. Ning restorani kolmas, veelgi privaatsem saal, asub terrassi külgmise seina taga.

Üllatusi, kuid mitte ülearu

“Me oleme siin puhtalt fanatismist. Elame ise siin kohal ja kartsime, et alla tuleb mingi ööklubi. Olime sunnitud tegema restorani,” meenutas Mart Tarum, kuidas temast ja abikaasa Ailest said 1990ndatel restoranipidajad. Toona lasid nad ruumid kujundada oma maitse järgi, kuid nüüd tundsid, et aeg on küps generatsioonivahetuseks ja andsid sõna noorematele. Uue kontseptsiooni loomisel võtsid nad appi oma 30ndates eluaastates lapsed, kes omakorda kaasasid noored sisekujundajad – restorani uut nägu aitasid välja töötada Tõnu Kalpus ja Kaarin Kokk.

“Restoraniäris peaks sisumuutus toimuma 6–10 aasta tagant, kontseptsiooni tuleb muuta. Rahvale tuleb pakkuda midagi uut. Vana kontseptsioon jäi siia liiga pikalt pidama,” tõdesid restoranipidajad. Sisekujundajate lähteülesanne oli niisiis luua uus interjöör, mis pakuks küll üllatusmomente, kuid mitte ülearu, et mitte peletada senist lojaalset klientuuri.

Restoranipidajate sõnul oli eelmine lahendus klassikaliselt range ja vaoshoitud nagu a la carte köögile kohane. Uues lahenduses on rõhuasetus heal toidul, ent mitte enam nii peenes võtmes. Laualinu, hõbenõusid ja gurmeetoitu Bonas enam ei kohta. “Toidukoht hakkab köögist pihta. Kaotasime gurmee, valged linad ja hõbenõud, mis tavaklienti peletasid. Kui klient neid nägi, mõtles ta, et jube kallis ja keeras ukselt ringi. Gurmeekööke Tallinnas liiga palju pidada ei saa, linn on liiga väike,” selgitasid nad. Arengut lihtsuse suunal sümboliseerib seegi, et senise Bonaparte’i asemel kannab restoran nime Bona.

Mõtteid seinast seina

Ümberkujunduses võeti aega eksperimenteerimiseks. “Meil olid igasugu mõtted. Esimene projekt oli valmis ja pidime ehitama hakkama. Siis mõtlesime veel, et pole ikka päris see, mida tahame. Tõstsime projekti uuesti välja, vaatasime kriitiliselt üle, kutsusime arhitektid kohale ja ütlesime, et teeme asja ümber,” jutustasid tellijad. 

Restorani uus kontseptsioon ja sihtgrupp töötati välja koos sisekujundajatega. Ümberehitust laias laastus ei tehtud, sest tegu on siiski keskaegse hoonega, mis osaliselt muinsuskaitse all. Ehituslikust aspektist tehti kõige rohkem ringi vaid keldrikorrus, sest restorani sihtgrupi laienemisega tuli sinna tualette juurde ehitada. Üldises plaanis oli vaja aga olustikku rõõmsamaks ja elavamaks muuta. “Kest peab ümber vanaks jääma, aga sisu olgu paindlik ja muutuv,” sõnas Tõnu Kalpus.

Projekt oli aasta aega töös, kiireks läks asjaajamisega alles lõpus. “Lõpus olid intensiivsed kaks nädalat. Siis tulid juurde ka graafilised disainerid Hmm Creative Studiost. Nemad kujundasid eesruumi seinamaalingu, vaatasid uue kontseptsiooni üle ning tegelesid logo ja imagoloogiaga. Siis lendas justkui šampusekork pealt ära, kogu töö läks edasi,” meenutas Kalpus. Tööprotsessi edendas palju vastastikune usaldus. “Olen väga tänulik, et Aile ja Mart meid usaldasid. Just, et nad ütlesid, et teie olete disainerid, teie teate,” sõnas ta.

Pind peab müüma 

Sisekujundajatel tuli välja tuua ajaloolise väärtusega detaile nagu laemaalingud ja mitte luua neile konkureerivaid elemente. Lisaks sellele tuli arvestada, et tegu on söögikohaga. Kaarin Kuke sõnul tuleb restorani kujundamisel silmas pidada, et pind müüks: võimalikult palju inimesi mahuks ära ning teenindajal oleks hea kiirelt ja vaikselt ringi joosta. Bona ümberkujundamisel mõeldi veel ka sünnipäeva- või pulmapidudele ning muudele koosviibimistele – mööblit saab kerge vaevaga ümber seada. Vastavalt kliendi soovile saab teha pika laua või buffet-laua.

Omaette prioriteediks oli toolide mugavus ja selle saavutamiseks testisid näidistoole restoranipidajad, sisekujundajad ja veel teisedki. “Tooliteema on väga läbimõeldud, me investeerisime päris palju nendesse toolidesse,” sõnas restoranipidaja, ent lisas, et üllatuslikult tulid toolid Itaaliast ühe kuu asemel kohale kolm kuud. “Keskajal toodi aknasillus meil ka kiiremini ära,” naeris ta. 

Klientide tagasiside uuele kujundusele on seni olnud väga positiivne. “Kõigil on vau-moment, kas või Facebooki vahendusel. On öeldud, et kindlasti tulen vaatama, nii suur muutus,” sõnas Aile. Ehitajast abikaasa jaoks oli suurim kiitus aga ridade vahel: “Minu kui restauraatori jaoks oli tunnustus, kui üks ammune konkurent tuli siia oma üritust pidama, kui me värskelt lahti tegime. Nad igasse kohta ei tule, nad ikka vaatavad. Ja kohti on küll, vanalinn ongi ainult restorane-baare täis.”