Baltic Connector OY juht: ehitus saab alata

Plit ja Eleringi juht Taavi Veskimägi allkirjastasid eile Tallinnas koostöölepingu.

Järgneb intervjuu Herkko Plidiga.

Protsess on olnud pikk. Kuhu me tänase (eilse - toim) allkirjastamisega jõudnud oleme?

Allkirjastasime Eleringi ja Baltic Connector OY vahel koostöölepingu, mis paneb paika põhimõtted, kuidas gaasiühenduse välja ehitame. Mõlemad osapooled on kinnitanud soovi projektiga edasi minna. Järgmine samm on pidulik allkirjastamine Brüsselis sel reedel. Sisuliselt tähendavad need kaks allkirjastamist Balticconnectori ehituse algust.

Kas juba võib rääkida ehitajatest?

Hankeprotsess käib. Mingid väiksemad tööd tulevad kindlasti ka Soome ja Eesti ettevõtetele, kuid valdavalt on gaasitoru ehituseks vaja siiski rahvusvahelist kompetentsi.

Läinud kuul eraldas Soome valitsus projektile 28 miljonit eurot. Millele see raha läheb?

Lisaks sellele 28 miljonile on varem eraldatud 2 miljonit, kokku 30 miljonit, mis Soome valitsus on pannud ettevõttesse omakapitaliks. See annab väga stabiilse staatuse projekti elluviimiseks. Rahastamise teemad on suuresti lahendatud. Valitsuse panus ja Euroopa Liidu osa lahendavad praktiliselt projekti rahastuse.

EL katab 75% projekti maksumusest, see on maksimaalne määr. Millest see kõneleb?

Sellest, et see on Euroopa Liidule poliitiliselt väga tähtis projekt. EL ei oleks valmis maksimummääraga kaasrahastama projekti, mis ei vastaks ELi energiapoliitika eesmärkidele. Balticconnector võimaldab lõpetada seni Soomele kehtinud erandi, mis tähendab, et Soome gaasiturg avaneb ja selle saab ühendada Euroopa gaasivõrku. 

Milline on Soomes suhtumine sellesse projekti? Soome valitsus lükkab seda tagant, samas riigi omanduses olev Gasum on kriitiline ja skeptiline. Alles augustis ütles Gasumi esindaja päevalehele Helsingin Sanomat, et toru rajamine võib Soomes kolmandiku võrra gaasi hinda tõsta.

Meil on praegu turul Gasumi monopol. Kui vaadata Balticconnectorit puht kommertsvaatenurgast, võib väita, et see ei ole majanduslikult tasuv. Energiajulgeoleku tagamine ja gaasituru avamine on aga väga olulised ühiskondlikust aspektist ja siin ei saa lähtuda vaid kommertsalustest. Mis puudutab gaasi hinda – usume, et pikas perspektiivis kujundab turg õige hinnataseme.

Kui vaadata elektrituru integratsiooni, kus samuti olid hinnad Euroopa turul kõrgemad kui Põhjalas, ei toonud see Põhjalas kardetud hinnatõusu. Arvame, et madal hinnatase jääb ka gaasiturul, kui on võimalik gaasi hankida erinevatest tarnijatelt.

Oluline on mõista, et räägime pikas perspektiivis, kuidas turg toimib 10 aasta pärast. Mitte mis on turu olukord aastal 2020. Turu väljaarenemine võtab aega. Suurem turg, mis me Soome ja Balti riikide turu ühendamisest saame, toob kindlasti sünergiat. See on muna ja kana küsimus - kui on torujuhe, siis tekib ka suurem huvi gaasi kasutuse kohta.

Seni on olnud tava, et ettevõtted ja riigid sõlmivad gaasitarne lepingud väga pika aja peale. Viimased uuringud näitavad, et tulevikus ei ole nii pikaajalisi lepinguid tarvis. Rohkem saab olema hetkehinnaga sõlmitud kokkuleppeid ja ka LNG muudab turgu. Seni kuni LNG hind on seotud nafta hinnaga, on raske torugaasiga konkurentsis püsida, kuid juba on märke, et LNG hind seotakse  nafta hinnast lahti. Need on kõik elemendid, mis võivad mõjutada gaasituru praegust seisu.

Kas Soome valitsus kavandab muid meetmeid, et gaasiturgu arendada?

On uus gaasituru seadus, mis on kooskõlastusringil. Gaasi transport ja tootmine tuleb lahku lüüa, mida praegu Soomes erandi tõttu pole.

Üks aasta algul valminud uurimus soovitas toru rajamisega oodata, kuni valmivad ka ühendused Eesti ja Läti ning Poola ja Leedu vahel.

Jah, lisaks Balticconnectorile rahastab EL ka ühenduste ehitamist Eesti ja Läti ning Leedu ja Poola vahel. Balticconnector aitab integreerida Eesti ja Soome vahelist turgu ning Läti gaasihoidla kasutust. Juba see muudab olukorra paremaks. Aga jah, et täielikult kasu saada, tuleb kogu infrastruktuur välja ehitada.

Kui konkurentsivõimeline on gaas? EL tahab vähendada fossiilsete kütuste osakaalu ning Soome tahab marssida eesrinnas biopõhiste alternatiivide loomisel.

Gaas ja tuumaenergia on n-ö üleminekuaja energiaallikad. Me ei tea, kui kaua see üleminekuaeg kestab. Räägime ikkagi kümnenditest, midagi ei muutu üleöö. Kui saame kasutada gaasi söe asemel, aitab see CO2-heitmeid vähendada 40%. See projekt viib ühiskonda ikkagi edasi CO2-neutraalse maailma suunas.

Kust tuleb nõudlus gaasi järele?

Praegu tuleb nõudlus valdavalt tööstusest, küttes seda nii palju ei kasutata nagu Balti riikides. Hea näide, kuidas gaasi rohkem kasutada, on uued LNG-terminalid Soomes. Meretransport kasutab, teetransport tahab rohkem kasutada ja kolmandaks on tööstus. Gaas võimaldaks kallimad energiaallikad asendada ja tõsta nii konkurentsivõimet.

Milline on gaasi tarbimise dünaamika?

Tarbimine on oluliselt vähenenud. Mõni aasta tagasi kasutasime ligi 40 TWh aastas, nüüd umbes 25 TWh. See on üks põhjuseid, miks me peame Balticconnectorit tähtsaks – see avaks turu ja aitaks hoida gaasi meie energiaportfellis.

Mis on tulnud gaasi asemele?

Osaliselt kivisüsi, roheline energia.

Kuidas näete gaasinõudluse arengut Balti turul?

Teie infrastruktuur on teistsugune, majapidamised kasutavad gaasi. Seda üleöö ei muuda. Nii on nõudlus Balti turul stabiilsem.

Mis oleks alternatiivid Vene gaasile?

See võib olla LNG, mis võib tulla Leedu või Poolas ehitamisel olevate terminalide kaudu. Siis tuleb vaadata, milline on seis Euroopa gaasiturul. Ja kui hinna poolest on kõige soodsam Venemaa gaas, siis miks mitte seda kasutada. Oluline on, et hinnatase püsiks madal. See pole nii oluline, kust allikast see gaas tuleb. Väga hea näide oli Leedu, kus LNG-terminali avamine tõi gaasi hinna alla üle 20%.

Kas Nord Stream 2 võiks olla mingi roll Soome gaasivarustuses?

Meil tuleb nendega saavutada kokkulepe torude ristumise kohta. Peame oma plaanides arvestama ka Nord Streami teise torujuhtme võimaliku ehitusega.

Algselt kavandati gaasitoru koos regionaalse terminaliga. Sealt edasi on arenguid olnud – mis on viimane seis?

Kui Soome asutas Baltic Connector OY, anti teada, et Soome ei kavatse kasutada eelisõigust terminali rajada ja see õigus tuli tagasi Eestisse.

Miks Soome loobus?

Esialgu vedas projekti Gasum, mis otsustas läinud suvel loobuda. Polnud majandsulikult tasuv. Soome riik aga leidis, et tarnekindluse ja turu avamise aspektist on projekt Soome ühiskonnale vajalik. LNG-terminal oleks toonud lisakasu, kuid riigi seisukohast polnud see nii oluline. Nüüd on meil juba võimalus kasutada Leedu ja Poola LNG-terminale. Tehti strateegiline otsus keskenduda kõige olulisemale, gaasitoru rajamisele.

Kas Eestis oleks selline terminal tasuv?

Peate tegema omad arvutused. Soomes ehitame väiksemaid terminale. Poris on üks valmis, Tornios ehitamisel ja kolmas, mis saab ELi raha, on Haminas.

Mis veel on vaja  teha ?

Oluline on luua Soome ja Balti gaasituru mudel. Seda ministeeriumide tasandil praegu arutatakse. Tuleb kokku leppida, kuidas ühisturg tööle hakkab.

Kas nüüd on Balticconnectori ehitus kindel?

Kui reedel saame allkirjad alla, on viimane suur samm tehtud. Siis jäävad tehnilised küsimused.

Leping sõlmitakse Balticconnectori, Eleringi ja Euroopa Komisjoni vahel, osalevad ka peaministrid ja Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker. 

Inimestel tuleb aru saada, et projekt võib küll gaasi hinda tõsta, kuid see loob võimaluse gaasi erinevatest allikatest importida, mis parandab energiajulgeolekut. Sel põhjusel on nii Eestile kui ka Soomele oluline see ellu viia.