Henry Kallase pool võitu kohtus

Põhja ringkonnaprokuratuur süüdistas Kallast maksukuriteos, mille tagajärjel jäi riigile laekumata üle 410 000 euro makse. Süüdistuse kohaselt ostis Henry Kallase juhitud osaühing 2011. aasta kevadel Tallinnas Tornimäe kvartalis ligi pool miljonit eurot maksnud korteri ja deklareeris selle äriotstarbel soetatud kinnisvarana, kuigi tegelikult asus Kallas seal ise elama.

Seetõttu süüdistati teda maksu- ja tolliametile valeandmete esitamises, mille kaasabil taotles tema ettevõte riigilt alusetult tagasi 80 948 eurot käibemaksu ning jättis erisoodustuselt tasumata 331 990 eurot tulu- ja sotsiaalmaksu.

Kallas lubas otsuse riigikohtusse edasi kaevata, kuna ta ei nõustu kõikide ringkonnakohtu järeldustega. Tema pikemat kommentaari saab lugeda siit.

Kallas on varem Äripäevale kommenteerinud, et korterit ei kasutatud aastaid pärast selle soetamist. Hiljem, kui selle võttis üürile välisriigis asuv ettevõte, kelle huvides ta töötas, tasus see ettevõte ka turuhinnale vastavat üüri. "Kui see on nüüd kuritegu, siis võiks tuua paralleeli, et ka näiteks hotelliomanikud ei tohiks enda hotellis ööbida isegi siis, kui nad selle eest tasuvad," ütles ta.

Pääses osast süüst

Ringkonnakohus leidis, et ei ole tõendatud, et osaühing oleks teinud Kallasele sellise erisoodustuse, millelt oleks jäetud maksmata tulu- ja sotsiaalmaksu kuriteona kvalifitseeritavas ulatuses. See tähendab, et ei leidnud tõendamist, et Kallas oleks esitanud maksuhaldurile valeandmeid nii, et selle tagajärjel oleks talle hüvitatud alusetult vähemalt 320 000 eurot või üle selle.

Seega tühistas Tallinna ringkonnakohus oma tänase otsusega osaliselt Harju maakohtu juunikuise otsuse Kallase süüdimõistmises maksuhaldurile valeandmete esitamise eest ja talle mõistetud liitkaristuse osas ning kaitsjatele tasutud õigusabisummade Kallase kanda jätmise osas. Muus osas jäi maakohtu otsus muutmata, jätkuvalt jääb kehtima Kallasele määratud karistus suures ulatuses maksukelmuse eest, millega esitas ta maksuhaldurile teadvalt valeandmeid tagastusnõude suurendamise või tekitamise eesmärgil. 

Kohus määras hüvitada Kallasele apellatsioonimenetluse õigusabikulud 5473 euro ulatuses ning kohtueelse ja maakohtumenetluse õigusabikulud 18 628,73 euro ulatuses.

Ringkonnakohus mõistis Kallase maksukohustuse varjamises ja tagastusnõude alusetu suurendamise osas õigeks. Kohus jättis Kallasele mõistetud 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistuse täitmisele pööramata, kui ta ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamise päevast ja otsust on võimalik 30 päeva jooksul edasi kaevata.

Kõnekad vestlused Skype'is

Kohtuasja enim arutatud tõenditeks said vastuolulised Skype’i vestlused vaidlusaluse Tornimäe korteri sisustamisest. Tallinna ringkonnakohtuslahati oktoobris  Kallase Skype’i vestlusi oma elukaaslasega, kus arutati lauamängude ostmist, koerale aseme sisseseadmist ja korteri sauna temperatuuri reguleerimist. Kuigi see võib kõlada nagu arutelu oma tulevase kodu sisustamise üle – ja on seda ka prokuratuuri meelest – kinnitas Kallas raudpolt-kindlalt, et tüliõunaks osutunud Tornimäe korter oli soetatud ettevõtlusega tegelemiseks, mitte ise sisse kolimiseks.

Tõsi, ta küll elas seal natuke aega, kuid ajutiselt ja ainult sellepärast, et tema päris kodus oli remont. Igal juhul ei ostnud tema juhitud, kuid nüüdseks kustutatud ettevõte Y100! Invest OÜ 2011. aasta aprillis seda korterit tema personaalseks koduks. See, et uurijad leidsid korterist eritellimusel valmistatud kodulooma aseme, päevituskreemid, riideid täis garderoobi ja lauamängud, ei kinnita Kallase kaitsja Jaak Siimu sõnul mitte kuidagi seda, et korter oleks soetatud eesmärgiga seal püsivalt elada.

Kallase teise kaitsja Aivar Pilve Pilve selgitusel hakati kasutama Tornimäe korterit ajutise eluruumina alles 2012. aasta augustis ja septembris, objektiivselt polnud võimalik seda juba ostmise järel aprillis elamiseks kasutada, sest see osteti nii-öelda karbina – puudusid kommunikatsioonid ja sisustus.

Lisaks selgitas Pilv, et Kallas uuris 2012. aastal korduvalt maksuametilt, millised oleksid maksuõiguslikud tagajärjed, kui ta tahab korterit müüa või välja üürida.

Prokurör Martin Tuuliku sõnul mängis Kallas sellega aga hoopis topeltmängu. „Maksuametilt nõu küsimine oli teadlik eksitamine, et luua muljet, et tegemist oli ettevõtluses kasutatava korteriga. Sellega püüdis ta igati vältida olukorda, kus mõni ametnik ette teatamata sinna sisse pääseks,“ ütles Tuulik.