Tume pilv e-sigaretiäri kohal

Neljapäeval saatis rahandusministeerium riigikogusse eelnõu, mille järgi plaanitakse tulevast aastast maksustada e-vedelikke ja -geele 20 senti milligrammi pealt. „Ühe (tavalise – toim) sigareti aktsiis on tänavu ja 2018. aastal ligikaudu 0,1 eurot. Ühele milligrammile tubakavedelikule vastab umbes 5,6 sigaretti,“ argumenteeris valitsus pressibüroo vahendusel.

Aegunud uuring

„Kui selline suhe aluseks võtta, tõmbaksid osad e-sigareti kasutajad kuni 150 suitsu päevas. Täiesti ebareaalne number,“ sõnas e-sigareti müüjate ja kasutajate liidu juht Ingmar Kurg.

Tema sõnul on valitsus aluseks võtnud aegunud uuringu. Nimelt argumenteeritakse eelnõu seletuskirjas planeeritavat 0,2eurost aktsiisi teadustööga, mille alusel kehtestas Itaalia 2014. aastal e-vedelikele aktsiisimäära. Kui tolleaegsete n-ö pliiatsikujuliste e-sigarettide puhul võiski üks milligramm e-vedelikku vastata 5,6-le sigaretile, on praegu Kure sõnul pilt hoopis teine: e-sigarettide tehnoloogia on lihtsalt nõnda kiiresti arenenud. Varasemad versioonid kasutasid vähem ja kangema nikotiinisisaldusega vedelikku, uued aga rohkem ja toimeaine poolest hulga lahjemat vedelikku, kinnitas Kurg. „See ei vasta sellele reaalsusele, mida poed müüvad ja inimesed tarbivad,“ tõdes ta.

Ka e-sigarette müüva Nicorex Baltic OÜ juhatuse liikme Sven Kotke sõnul ei saa selget piiri maha tõmmata. „Inimesed kasutavad erinevaid seadmeid. Ma ei saa sulle öelda, et su auto võtab 10 liitrit sajale kilomeetrile, kui ma tegelikult ei teagi, mis mootor su autol on,“ möönis Kotke.

Ohud igal rindel

Riik loodab uute aktsiisidega teenida tuleval aastal ligikaudu 1,1 miljonit eurot tulu. „Kindlasti mitte!“ vastas Kurg küsimusele, et kas riik ka soovitud summani jõuab.

Aktsiisid tabavad e-sigareti turgu mitme hoobiga. „Kui aktsiis tuleb, muutub märksa ohutuma toote tõmbamine kallimaks tavalisest tubakast,“ tõdes Kurg, kelle sõnul on juba mõnel kasutajal e-sigareti tarbimine 2-4 korda kallim kui tavalise tubaka suitsetamine. „Inglise arstide hinnangul on e-sigaret 95% ohutum kui tavaline tubakas. Hinnangut toetab ka Inglismaa tervisearengu instituut,“ argumenteerib Kurg, kelle sõnul klassifitseeritakse saareriigis e-sigaretti harm reduction (tervisekahjusid vähendavaks – toim) tooteks. „See ei ole 100% kahjutu, kuid ta vähendab kahjusid,“ selgitas Kurg, lisades et kui riik nüüd aktsiisihaamriga lajatab, suunab ta vähemkindlustatud suitsetajad tubakatarbimise peale tagasi.

„Kuna e-sigaret on hinnatud vähemalt 95% ohutumaks alternatiiviks, peaks sellele kehtima ka 95% väiksem aktsiis. See peaks olema proportsioonis või vähemalt selle lähedal,“ leidis Kotke, kelle arvates on valitsuse eesmärk tekitada just tavalisele tubakale ebavõrdne konkurentsieelis, et mitte kaotada tubakaaktsiisi raha.

Maksu alla tahetakse Kure sõnul panna ka komponendid, millest e-sigareti vedelikku kokku segatakse – toidulisandid ja -maitsestajad, mis on vabalt saadaval jaekaubanduses. Praegu segab Kure sõnul vedelikku ise kokku 20-30% tarbijatest. „Nende osakaal suureneb ning komponente hakatakse ostma kas mujalt kaubandusest või hakkab keegi kuskil garaažis segama ja mustal turul müüma,“ selgitas Kurg võimalikke arenguid. Kure kinnitusel kasvksid plaanitava aktsiisi käikumineku korral baaskomponentide hinnad üle kümne korra. "Selline maksukoormus on ebanormaalne ja arusaamatu," sõnas liidu juht.

0,2eurone aktsiisimäär oleks kaks korda kõrgem kui praegu Lätis kehtiv. Samuti ei ole lõunanaabrid maksustanud vedeliku baaskomponente. Kurg näeb siin piiriülese kaubanduse tekkekohta.

Euroopa alles arutab teemat

E-sigarette müüvate poodide omanikud on juba tõdenud, et uue seadusega kaasneks suur käibelangus ning mõnigi on sunnitud poe sulgema. „Kui odavaim e-vedelik maksab praegu 3 eurot, siis tulevikus hakkab see maksma 5 eurot,“ möönis liidu juht, kelle sõnul moodustavad e-vedelikud poodide käibest väga suure osa. „Hinnavahe aktsiisikauba ja n-ö musta turu kauba vahel kujuneb 3-4kordseks,“ arvas liidu juht.

Kui lihtne on aga tarbijal vedelikku ise kokku segada? „Kui lihtne on teha morssi?“ küsis Kurg vastu. Hea tulemuse saavutamine aga lihtne ei ole. Tehases valmistataval vedelikul on ainete vahekord väga täpselt paigas ning n-ö kodumeistril on seda jäljendada väga raske.

Kui hetkel on ise segamiseks vajalikud ja puhtad baaskomponendid müügil e-sigareti poodides, siis aktsiisihaamri kolksumisel hakatakse neid otsima mujalt kaubandusest, on Kurg veendunud. Mujal müüdav aine aga ei pruugi olla tõmbamiseks piisavalt puhas. „Näiteks glütseriin on kasutusel toidulisandina ning seda müüakse erineva puhtusega. Põllumajanduses on kasutuses 60% glütseriin,“ jätkas ta. Kui komponendid osutuvad ebakvaliteetseks, lasub tarbijal suur tervise kahjustamise oht, rõhutas Kurg.

Kure sõnul olnuks valitsusest tark oodata enne seadusandluse väljatöötamist ära Brüsselis sündivad otsused. Nimelt käib Euroopa Liidus e-sigareti maksu arutelu. „Eesti võiks vähemalt ära oodata, millised suunised Euroopast tulevad. Et maksukeskkond ja terminoloogia oleks ühetaoline. Praegu tegeletakse mingis mõttes jalgratta leiutamisega,“ sõnas Kurg.

Neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil põhjendas siseminister Andres Anvelt e-sigarettide turu piiramist sellega, et e-sigaretti suitsetavad noored hakkavad hiljem tarvitama tavalist tubakat. Kure sõnul ei vasta see väide aga absoluutselt tõele. „Alles möödunud kuul avaldas Vancouveri ülikool uuringu, et hüppelauaefekt puudub ja noored ei lähe e-sigaretilt üle tavasuitsule,“ sõnas Kurg. Tema sõnul on samal seisukohal ka Briti arstid, kes on teemat põhjalikumalt uurinud.