Kreeka võlakriis saab uuesti hoo sisse

Turuosalised ootavad, et Kreekat tabab peagi uus võlakriis, sest võlausaldajad ja valitsus peavad alustama uut vägikaikavedu. Nimelt kardetakse, et Ateena ei suuda juulis aeguvaid laene õigeks ajaks tasuda.

Kreeka kreeditorid ja Rahvusvaheline Valuutafond proovivad valitsusega kokkuleppele jõuda enne 20. veebruaril toimuvat eurotsooni rahandusministrite kohtumist.

Vaenulikud läbirääkimised pole ELi huvides

Nende eesmärk on vältida vaenulikke läbirääkimisi, sest järgnevatel kuudel toimuvad mitmes eurotsooni liikmesriigis tähtsad valimised (näiteks Hollandis, Prantsusmaal ja Saksamaal).

Võlausaldajad tahavad, et Kreeka tõmbaks püksirihma rohkem koomale ja see paneb peaminister Alexis Tsiprase valitsuse proovile. Tõenäoliselt ei olda nõus kohe järgi andma ning see venitab kõneluste perioodi pikemaks. Lisaks sellele on oht, et riigis võivad toimuda erakorralised valimised.

Wall Street Journal kirjutas, et olukord on väga tuttav ja sama protsessi on läbitud mitmeid kordi. Eurotsooni kreeditorid, eesotsas Saksamaaga, ei taha Kreekale võlakergendust pakkuda. Kreeka ei taha aga valitsuse eelarvet vähendada. IMF on öelnud, et Kreeka võlakoorem on „ülimalt jätkusuutmatu“.

Kreeka võlakirjade tootlus tõusis selle nädala keskel järsult. Jaanuari lõpuga võrreldes on tootlused tõusnud kaks korda 9,5protsendini – see on märk, et investorid peavad pankroti järjest tõenäolisemaks. Kui võlakirjade tootlus tõuseb, siis hinnad langevad ja vastupidi.

Pantheon Economicsi ökonomisti Claus Visteseni sõnul tekitab kõige rohkem ebakindlust Rahvusvaheline Valuutafond (IMF). Valuutafond on Kreeka valitsuse suhtes olnud pehmem – nende sõnul on kreeditoride poolt nõutud 3,5protsendiline (SKPst) eelarve ülejääk liiga piirav. IMFi teatel võiks see nõudmine olla hoopis 1,5 protsenti. Lisaks sellele on valuutafond pakkunud välja, et Kreekale võiks anda võlakergendust.

Kreeka peab reformid ära tegema

Visteseni sõnul saavad eurotsooni ministrid tõenäoliselt aru, et võlakergendust on vaja. Kui võla põhisummat ei vähendata, võiks kõik muu olla „tehtav,“ ütles ta ja lisas, et IMF on välja pakkunud võlatähtaegade pikendamise 2070. aastani. Valuutafond pakkus välja, et Kreeka võlamaksed võiks ka 2040. aastani peatada ja määrata intressiks 1,5 protsenti.

Selliste ettepanekute läbisurumine pole kerge. Võti peitub selles, et Kreeka teeb ära lubatud reformid. Selles nõustuvad nii IMF kui ka Euroopa Liit, ütles Vistesen.

Kreeka valitsus on edasiste reformide tegemisel olnud tõrges, seda nii tulumaksusüsteemi kui ka pensionite puhul. Selle asemel on vähendatud kulutusi infrastruktuurile, tervishoiule ja transpordile. See on muutnud Syriza partei valitsuse aga ebapopulaarseks ning Tsipras võib rahva toetuse parandamiseks kõnelustega venitada ja suuremaid nõudmisi esitada.

Muret tekitab ka hiljuti läbi viidud küsitlus, kus 53 protsenti vastanutest leidis, et „euro on Kreeka jaoks vale,“ nentis Vistesen. Erakorralised valimised võimendaks maksejõuetuse ja eurotsoonist lahkumisega seotud hirme.

„Kreekal põhinevatest rahaturufondidest on raha välja voolanud ning see näitab, et investorite arvates on hullemate stsenaariumite tõenäosus kasvanud,“ ütles Vistesen.