Arstide lepe läks pauguga lõhki

„Muu hulgas pakkusime ka Eesti keskmisest oluliselt suuremat palgatõusu, mis on taas kord üks avaliku sektori kõrgemaid palgatõusu pakkumisi. Andsime tervishoidu ka lisaraha ja kinnitasime pikaajalise lahenduse leidmise prioriteetsusest. Kahju, et paljude inimeste kuude pikkune pingutus on liiva jooksnud. Sellest kaotavad kõik,” kirjutas Ossinovski eelmise teisipäeva õhtul oma Facebooki seinale.

Meedikutelt tuli sinna palju vastukaja, mida lisaks Ossinovskile pareeris erakonnakaaslane Jaak Allik. Ossinovski märkis Facebookis: “Mis seal ikka. Mina annan ikka endast parima. Mitte streigi ega arstide liidu pärast, vaid sellepärast, et südametunnistus ja ametivanne nõuab. Südametunnistus nõudis ka seda, et ma novembris seda tööd pooleli ei jätaks.”

Talle vastanud perearst Eero Merilind tõi esile asjaolu, et kui kollektiivlepe praegu alla kirjutada, kaob kaheks aastaks streikimise võimalus. “Kui survet ei ole, siis juhtub nii nagu alati, st mitte midagi ei toimu...” kirjutas ta. Merilind jätkas, et kui poliitikud tahaksid tõestada oma pädevust, sobiks hästi tervishoiu investeeringute fikseerimine näiteks 9% peale SKPst, nagu OECD keskmine, samamoodi nagu kaitsekulutused on fikseeritud 2% peale. Seepeale küsis Allik, kas arstid saaksid nõu anda, mille arvel seda protsenti tõsta.

Ossinovski aga märkis, et meedikute väljendatud mure tervishoiu rahastamise pärast on legitiimne ja selles küsimuses ollakse ühel pool rindejoont. “Paraku ei puutu vastavate poliitiliste otsuste langetamine kuidagi kollektiivlepingusse,” lisas ta. “Palganõudmisi esitasid, vabandage, töötajate esindajad. Riigi poolt tulime neile suures osas vastu, näidates sellega head tahet. Mida ei saa töötajate esindajate kohta paraku öelda.”

Kliinikumi EMO juht Kuido Nõmm meenutas seepeale, et lisaks meedikutele pidasid kollektiivlepingut mitte vastuvõetavaks ka tööandjate esindajad – haiglate liit ja perearstide selts. “Miks Te sellest vaikite?” küsis ta.

Ossinovski selgitas, et perearstide selts vihastas arstide liidu ja haiglate liidu separaatkokkuleppe peale, mis oleks tõstnud ühe osa haiglaarstide palgamiinimumi rohkem kui perearstidel. “Ehkki riikliku lepitaja pakkumisega paralleelselt kinnitasime neile, et kohtleme haigekassa hinnakirjas neid eriarstidega võrdselt. Teisisõnu on tegemist arusaamatusega,” jätkas ta. Haiglate liit tahtis ministri sõnul aga ületöö koefitsientide kohta lepingusse viidet, et neid ei muudeta, aga seegi väljub täielikult kollektiivleppe raamidest, millest nad ka ise said täiesti aru. “Aga kui juba keeldumiseks läks, siis tasub ikka kõigil pahameelt väljendada,” lisas ta irooniliselt. Ossinovski sõnul taandab ta kollektiivleppe läbirääkimised üksnes palgale ja töötingimustele. “Sest seda ütleb seadus,” lausus minister.

Kuido Nõmm märkis, et perspektiivis sõltuvad palk ja töötingimused ikkagi tervishoiu rahastamisest. “Seega, nõudes selgust rahastamises, nõuame me pikemaaegselt selgust ka palgas ja töötingimustes. Isegi pank nõuab laenu andes tagatist...” lisas Nõmm.

Lepitaja ettepanekud lükati tagasi

Eelmisel teisipäeval lükkasid kollektiivleppe osapooled riikliku lepitaja esitatud ettepanekud tagasi. Töörahu on endiselt katkenud ja meedikud rahulolematud.

“Tervishoiutöötajad on nõus sõlmima kollektiivlepingu ainult siis, kui poliitikud võtavad konkreetsed kohustused arstiabi kättesaadavuse parandamiseks, mis tagavad patsientidele vajaliku õigeaegse ja kvaliteetse ravi,” seisis arstide liidu, õdede liidu ja tervishoiutöötajate kutseliidu ühises avalduses.

“Lepitaja ettepanek jääb allkirjastamata, kui perearste ei võeta teiste arstidega võrdväärsetena,” kinnitas perearstide seltsi juhatuse liige Le Vallikivi.

“Anname valitsusele võimaluse viia sõnad ja teod kokku. Ootame reaalseid lahendusi riigieelarve strateegiasse. Lubatud on pikka aega ja palju, nüüd on aeg kasvatada usaldust tegudega,” põhjendas otsust õdede liidu juht Anneli Kannus.

“Haiglate seisukohast on lepingus oluliseks punktiks ületöö tasustamise aspekt,” sõnas haiglate liidu juht Urmas Sule. Ta lisas, et haiglatepoolne lepingu allkirjastamine tähendaks tuntavas mahus kohustuste võtmist. “Praeguses ebastabiilses olukorras me seda vastutust võtta ei saa,” lisas ta.

Veebruaris viimast kuud oma ametit pidav riikliku lepitaja kt Henn Pärn märkis, et tema on oma lõpliku pakkumise esitanud ja kui sellega nõus ei olda, saab ta asja lihtsalt ära lõpetada ja kausta sulgeda. ”Eks keegi kunagi peab sellega muidugi edasi minema, sest pooleli need asjad ei saa jääda,” lisas Pärn. Tema sõnul oli esitatud leppes arvestatud osapoolte soovidega 99% osas, ta kooskõlastas meedikute ettepanekuid sotsiaalministri ja haigekassaga. “Arstidele sobisid ka palganumbrid,” lausus ta. “Nüüd on küsimus poliitilises deklaratsioonis.”

Minister Ossinovski aga teatas samal päeval pressiteates, et kui lahendusele ei jõuta, siis arutab haigekassa nõukogu 17. veebruaril, millistele kuludele suunata eelarvesse planeeritud palgatõusu vahendid. Sellega andis ta mõista, et arstid jäävad kõigest ilma.