Elektrilevi sunniti hindu alandama

Konkurentsiamet tuvastas mullu, et Eesti Energiale kuuluva Elektrilevi rakendatavad võrgutasud ei ole kulupõhised. Amet tegi ettevõttele ka 22. detsembril vastavasisulise ettekirjutuse, milles nõudis tasude langetamist. Konkurentsiamet nõudis toona, et võrgutasu peab langema 6,7 protsenti. Kuna võrgutasude osakaal moodustab lõpphinnast 50–55%, peaks sellega keskmisele kodutarbijale elektri lõpphind langema konkirentsiameti toonaste arvutuste järgi 3,6%.

Täna teatas Elektrilevi juhatuse esimees Tarmo Mere, et võrguteenused odavnevad 1. juulist keskmiselt 6,7% võrra. Kuid lisandub püsitasu tarbimiskohtades, kus elektrit pole aasta jooksul tarbitud või on tarbitud aastas kokku vähem kui 250 kilovatt-tundi. 

„Püsitasu suunab panustama ka neid kliente, kes praegu seda ei tee ja kelle pärast need kulutused seal kohapeal olemas on,“ põhjendas Mere püsitasu kehtestamist väiksematele tarbijatele.

Tegemist on nii-öelda valmisolekutasuga, mis rakendub alates järgmisest aastast. Arvestuse aluseks on eelnev ehk 2017. aasta ja tasu suurus sõltub peakaitsmest.

Praegu on Elektrilevi võrgus umbes 57 000 tarbimiskohta, kus aastate jooksul pole elektrit praktiliselt vajatud, kuid lepingu alusel on Elektrilevil kohustus võrgukasutuse valmisolek tagada. Kilovatt-tunni põhise hinnastamise korral ei tule neist kohtadest tasu, kuid kulud võrgu valmisoleku hoidmisele tuleb teha ja need sisalduvad täna teiste klientide võrgutasus. Näiteks ootab uuendamist nii kasutusvalmiduse säilitamiseks kui ka elektriohutuse tagamiseks rohkem kui 1000 kilomeetrit liine, millest pole aasta jooksul ühtki kilovatt-tundi elektrit edastatud. Selleks kuluks Mere sõnul ligikaudu 16 miljonit eurot.

Kolm põhjust

Peamine põhjus, miks võrguteenuse hind peab konkurentsiameti teatel langema, on võrgukadude vähenemine 4,5% ja kaugloetavatele arvestitele üleminek. Samuti mõjutab hinna langust kadude elektri hinna vähenemine, sest võrreldes eelnevate aastatega on elektri börsihind oluliselt langenud. Kolmandaks põhjuseks, miks võrgutasu peab alanema, on langenud intressimäärad, mis on aluseks ettevõtja poolt teenitava kasumi arvutamisel.

Võrguteenuselt oodatakse Mere sõnul töökindlust ja soodsat hinda. „Oleme viimase viie aasta jooksul kolmandiku võrra rikkeid vähendanud ja seeläbi töökindlust parandanud," märkis Mere. Kulusid aitavad kärpida ka kaugloetavad arvestid.

„Kui vaadata ajalugu, siis viimase umbes 12 aasta jooksul on võrguteenused reaalhindades vähenenud 14%. Täna on inimestel kergem võrguteenuse kulu kanda kui 12 aastat tagasi.“

Muutused ka äriklientidel

Muutusi tuleb ka ettevõtetele. "Äriklientidele tulevad suurimad muutused. Hind langeb keskmiselt 8–9%, väikesele grupile. Kõige suurematele klientidele tõusevad hinnad 2,5%," selgitas Mere. "Seal oleme hinna viinud juba nii madalale, et meie sisseostuhind on madalam kui klientidele pakutav," märkis Mere.

Elektrimüüja vaatab vajadusel hinnad üle

"Ka meie vaatame üle oma võrgutasud ning vajadusel siis korrigeerime," kommenteeris Elektrilevi otsust elektrimüügi ja -jaotusega tegeleva Imatra Elekter ASi juhatuse esimees Märt Jemmer. "Hetkel me ei tea, kas meie sisseostuhind tõuseb või langeb."

Jemmeri sõnul on võrguteenuse osutamine äri, mida reguleerib konkurentsiameti kehtestatud metoodika. Metoodika tagab nii tarbijate huvid ehk õiglase hinna kui ka võrguettevõtetele vajalikud tegevuskulud ning investeeringud.

"Püsitasu kehtestamine võimaldab õiglasemalt jagada kulusid, mis on vajalikud elektrivõrgu hooldamiseks ja renoveerimiseks," ütles Jemmer.

.