OECD soovitab Eestil rohkem tarbimist maksustada

OECD hindas ülevaate raames Eesti keskkonnasektori üldist toimimist ja analüüsis horisontaalseid valdkondi nagu keskkonnakorraldus ja rohekasv. Fookusesse võeti jäätmemajanduse korraldus ja põlevkivi kaevandamise keskkonnamõju. Analüüsi põhjal andis OECD soovitused, kuidas lähiaastatel valdkondi edasi arendada.

Keskkonnahoidliku majanduskasvu valdkonnas soovitab OECD Eestil jätkata ökomaksureformiga ehk maksustada sissetulekute asemel varasemast suuremal määral tarbimist, loodusvarade kasutamist ja keskkonna saastamist ning edendada ökoinnovatsiooni.

Keskkonda kahjustavate tegevuste õiglaseks maksustamiseks on keskkonnaministeerium alustanud keskkonnale olulist mõju omavate tegevuste tervikliku ja omavahel seostatud keskkonnamõju välja selgitamist. Projekti eesmärk on 2018. aasta keskpaigaks välja arvutada oluliste välismõjudega keskkonnakasutamise vormide (nt saastamine, kaevandamine) ühiskondliku kulu rahaline väärtus ehk väliskulu. Kui väliskulud on tuvastatud, on võimalik hinnata keskkonnakahjulike tegevuste maksukoormust ning vajadusel täpsustada nii keskkonnatasusid kui ka muuta teisi regulatsioone, nt keskkonnapiiranguid ja -norme.

Olmejäätmete ringlussevõtu eesmärkide saavutamiseks soovitab OECD majanduslike meetmete (segaolmejäätmete ja jäätmete põletamise maksustamist) rakendamist ja tugevdada kohalike omavalitsuste rolli jäätmemajanduse korraldamisel. Eestis tuleb alates 2020. aastast ringlusse ehk materjalina uuesti kasutusse võtta vähemalt 50% kodumajapidamistest pärinevatest paberi-, metalli-, plasti- ja klaasijäätmetest. 2015. aasta seisuga oleme jõudnud 33% ning riigi eesmärk on tugevdada kohalike omavalitsuste võimekust.

Alates sellest aastast toetab riik kohalike omavalitsuste jäätmehoolduse arendamist 2,2 miljoni euroga aastas, mille eest saab näiteks inimesi nõustada, teha paremat järelevalvet ja hoida jäätmejaama rohkem aega avatud. Ringlussevõtt ja keskkonda kahjustav jäätmete põletamine on tihedalt seotud ka tavakodanike panusega, mistõttu on riik võtnud endale ülesande ühiskonnas teadlikkust suurendada.

OECD hinnangul peaks Eesti muutma põlevkivi kaevandamise tootlikkuse ja keskkonnamõjuga seotud eesmärgid senisest ambitsioonikamaks. „Pole mingit kahtlust, et see on meie keskkonnale suureks koormaks ja sellest tulenevalt oleme OECD riikide arvestuses suurima süsinikuintensiivsusega majandus,“ kommenteeris keskkonnaminister Marko Pomerants, kelle sõnul olukorra lahendamisega tegeletakse, kuid see võtab aega ja muutused ei toimu üleöö.

Ülevaates tõstab OECD esile, et looduskaitsega seotud valdkondades on Eestil õnnestunud saavutada eesmärgid ennetähtaegselt. Kaitsealade ulatust on Eestis järjepidevalt laiendatud ning selle tulemusena on täidetud ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni Aichi eesmärgid, mis näevad 2020. aastaks ette vähemalt 17% maismaa-ala ja siseveekogude ning 10% ranniku- ja merealade kaitse alla võtmist. Alates 2007. aastast on liikide olukord paranenud ning enam kui 50% asualade ja liikide seisund on hea (EL-i keskmine on 16% elualade ja 23% liikide puhul).