Spooni ja vineeri tootjad teevad hiiglaslikke investeeringuid

Eelmise aasta novembris avasid mõnepäevase vahega pidulikult vineeritehase Kohilas asuv OÜ Kohila Vineer ja Otepääl asuv AS UPM-Kymmene Otepää. Kohila vineeritehase maksumus oli 60 miljonit eurot ja Otepää vineeritehase laiendusse investeeriti 40 miljonit eurot. Otepää vineeritehase projektvõimsus on nüüd ligi kaks korda suurem ehk 90 000 m3 kasevineeri aastas, seni vaid spooni tootnud Kohila Vineeri projektvõimsus on 45 000 m3 kasevineeri.

Suure investeeringuga on ühele poole saanud ka Pärnumaal Sauga vallas asuv OÜ Valmos, kes seni tootis peamiselt mööblispooni. Kaasajastatud tootmisliin, uus kuivati ja katlamaja võimaldavad tänavu suurendada vineerispooni tootmismahtu kolm korda, 31 300 kuupmeetrini. Investeeringu suurus on 8,6 miljonit eurot.

Tootmismaht kasvab

UPM-Kymmene Otepää tegevjuhi Ando Juki andmeil tootsid nad mullu üle 50 000 m3 vineeri. „Selle aasta tootmismaht saab olema kindlasti suurem, kuid veel mitte soovitud tootmisvõimsusele vastav, õpime uusi liine tundma ja juhtima,“ lausus Jukk.

Kohila Vineer tootis eelmisel aastal spooni. „Meie prioriteet on aga toota kõrgekvaliteetset erinevate pinnakatetega kasevineeri,“ ütles ettevõtte juhatuse esimees Väiko Dorbek ning lisas, et nominaalvõimsuseni jõudmiseks tuleb töötajaid pidevalt koolitada ning seadmeid peenhäälestada.

Valmose tegevjuhi Heiki Vahermetsa sõnul sundis olukord turul neid panustama 0,5millimeetrise mööblispooni asemel 1,5 millimeetri paksusele vineerispoonile. Kui kolm-neli aastat tagasi tootis Valmos mööblispooni peamiselt IKEA-le, siis tänavu jaguneb ettevõtte toodang järgmiselt: 59% vineerispoon, 21% mööblispoon, 15% formaatspoon ja 4% hakke, koore, kasepaku jm müük.

„Nõudlus mööblispooni järele väheneb, sest mööblile pannakse peale üha uusi erinevaid imitatsioonimaterjale, mis on spoonist oluliselt odavamad,“ rääkis Vahermets. „Samas on tõusutrendis klientide nõudlus 1,5millimeetrise vineerispooni ja formaatspooni järele.“

Vahermets ütles, et kuna olemasolevas hoones ja olemasolevate seadmetega polnud võimalik vineeri- ja formaatspooni tootmismahtu kasvatada, otsustasid nad rajada sisuliselt uue tehase. „Mööblimaailm muutub, me peame kas kõrvale astuma või suutma teha toodangut, mida turud nõuavad. Kui sul tootjana vähegi ambitsiooni on, siis kasutad turuvõimalused ära,“ sõnas ta.

Paksemat spooni tootev liin käivitus veebruari lõpus. „Praegu loksutame tootlikkust paika,“ täpsustas Vahermets. „Oluline muutus on ka see, et me ei tooda enam lattu, vaid müüme toodangut tellimuspõhiselt.“

Toorainet Eestis jätkub

1,5millimeetrise spooni tarbijad on vineeritehased ja voodilippide tootjad, formaatspooni toodetakse vastavalt kliendi määratud kvaliteedile ning ette antud mõõtmetele. Vahermetsa kinnitusel nad Eesti vineeritootjatele spooni ei müü, vineerispooni lähim ostja asub tema sõnul Lätis.

„Koostöö ei ole välistatud, kuid täna ei ole meil abi vaja,“ vastas Jukk küsimusele, kas Otepää vineeritehas võiks hakata Valmosest vineerispooni ostma. „Koostöö tegemiseks peab olema vajadus, võimalik partner peab suutma pakkuda seda, mida meil vaja on. Kui toode sobib meie tootmisega, siis järgmisena tuleb sobitada hind selliseks, et mõlemad pooled tehingust kasu saaksid.“

Ehkki spooni- ja vineeritootjate vajadus kasepalgi järele on oluliselt suurenemas, ei usu ettevõtete tegevjuhid, et võib tekkida probleeme toormega. „Kui sarnase tooraine tarbijaid on rohkem, paraneb metsas selle sortimendi väljatulek ning kvaliteet on ühtlasem,“ rääkis Jukk. „Praegu läheb osa kasepalgist konteineritega Hiina nii Eestist kui Lätist. Palk ei läheks välja, kui sellele mahule oleks olemas tarbija kohapeal.“ Otepää vineeritehase varumisareaali moodustab umbes sajakilomeetrine ring ümber tehase.

Teised tootjad varuvad kasepalgi peamiselt Eestist. „Toormeturg on Eestis stabiilne ja piisav, kõige rohkem mõjutab metsamaterjali tarneid pehme talv ning kevad-sügisesed teedele kehtestatud piirangud,“ ütles Dorbek.

OÜ Balti Spoon tegevjuhi Edmund Smolareki kinnitusel on nad huvitatud kõrge kvaliteediga kasepaku Eestist ostmisest. „Hindame kõrgelt koostööd RMKga,“ kommenteeris ta. „Lisaks kasele on meie puiduportfellis tamm, mänd, lehis ja pöök.“ Smolareki andmeil on Balti Spooni aastate jooksul investeeritud üle 33 miljoni euro. „Laieneme jätkuvalt koos turu vajaduste ja arenguga,“ lisas ta.

Mis on mis?

AS UPM-Kymmene Otepää

Asutatud 2000, Otepää linn, Valgamaa.Toodab kasevineeri ja enda tarbeks vineerispooni.Tegevjuht Ando Jukk.Omanik 100% UPM-Kymmene Wood OY (Soome).Uue tehase maksumus 40 miljonit eurot (varasemaid investeeringuid ei avalda).Toormevajadus üle 200 000 m3.2016. aastal tootis üle 50 000 m3 vineeri (projektvõimsus 90 000 m3).Eksport 95%.Töötajaid 240.2015. aasta käive oli 34,3 mln eurot ja kasum 8,8 mln eurot.

OÜ Kohila Vineer

Asutatud 2011, Kohila alev, Raplamaa.Toodab kasevineeri ja enda tarbeks vineerispooni.Tegevjuht Väiko Dorbek.Omanik 100% Latvijas Finieris (Läti).Investeerinud üle 80 miljoni euro (sellest uus tehas 60 mln).Toormevajadus 120 000 m3.Uue tehase projektvõimsus 45 000 m3 vineeri (2016. aasta spoonitootmise mahtu ei avalda).Eksport 95%.Töötajaid 250.2015. aasta käive oli 10,3 mln eurot ja kasum 0,01 mln eurot.

OÜ Balti Spoon

Asutatud 1993, Kuusalu vald, Harjumaa.Toodab spooni (kask, tamm, mänd, lehis, pöök).Tegevjuht Edmund Smolarek.Omanikud: 80,99% Atlantic Veneer Corporation (USA), 19,01% Moehring Group Holding LP (USA).Investeerinud üle 33 miljoni euro.Toormevajadus 34 000 m3.Aastatoodang – ei avalda.Eksport 97%.Töötajaid 350.2015. aasta käive oli 20,3 mln eurot ja kasum 1,1 mln eurot.

OÜ Valmos

Asutatud 2000, Audru vald, Pärmumaa.Toodab mööbli-, vineeri- ja formaatspooni (kask).Tegevjuht Heiki Vahermets.Omanikud: 90% OÜ Kaamos Group (Kaido Jõeleht), 10% OÜ Hakera (Heiki Vahermets).Investeerinud ligi 20 miljonit eurot (sellest uus tehas 8,6 mln).Toormevajadus 60 000 m3.2017. aastal plaanib toota 31 000 m3 vineerispooni (mööblispooni ja formaatspooni mahtu ei avalda).Eksport 94%.Töötajaid 220.2015. aasta käive oli 10,2 mln eurot ja kasum 0,09 mln eurot.

Allikas: ettevõtted, Äripäev