Riiki ähvardab pärandist ilma jäänu suur kahjunõue

Kogu saagale lisab vürtsi kahtlus, et originaaltestamendi kadumise taga on pärandist ilma jäänud ja nüüd riigilt raha nõudev isik ise, kuna tema esitatud testament oli võltsitud, ent koopia põhjal on võltsingut raskem tuvastada. Vähemalt on selline versioon kohtuliku pärimisvaidluse teisel osapoolel. 

„See on harukordne ja teadaolevalt esmakordne selline juhtum,“ kommenteeris olukorda justiitsministeeriumi avalike suhete juht Riina Solman. Ühe testamendi ümber toimuv sundis Harju maakohut isegi oma kodukorda muutma, ent samas väidab kohus, et nende majast testament kaotsi minna ei saanud.

Kõnealune pärandivaidlus algas juba 2010. aastal, mil selgus, et mõni kuu varem surnud Georgi Braše pärandile on kaks pretendenti ja koguni kaks testamenti. Vaidluse keskmes oli omakäeline testament, mille Georgi Braše bioloogiline poeg Vladimir Braše ootamatult esitas.

Ootamatult selles mõttes, et Georgi Braše kasutütar MP (nimi on toimetusele teada, kuid kasutame tema palvel initsiaale) oli sama vara pärija notariaalselt kinnitatud testamendi kohaselt ja talle oli juba jõutud väljastada ka pärimistunnistus. Kui notariaalne testament MP kasuks vormistati 2004. aastal, siis Vladimir Braše ilmus pärast oma isa surma välja väidetava omakäelise koduse testamendiga, mis kandis kuupäeva 2009. aastast.

Süüdlast pole leitud

Kuna notar tunnistas Vladimir Braše esitatud omakäelist testamenti ja kutsus tagasi juba MP-le väljastada jõutud pärimistunnistuse, siis pöördus MP kohtusse. Harju maakohtu lauale jõudnud vaidluse võtmekohaks pidi saama käekirja analüüs Vladimir Braše väitel tema isa poolt omakäeliselt vormistatud testamendile. Kuid kohtus selgus ootamatu tõsiasi: originaaldokumenti ei olnud võimalik ekspertidele esitada, sest see oli pärimistoimiku vahelt lihtlabaselt välja rebitud. Just nimelt rebitud, sest toimikus olid näha rebimise jäljed. Kuhu dokument kadus ehk kes selle pihta pani, pole selgunud senini. Selge pole isegi see, kus toimik testamendi kadumise ajal asus, kuna kohus ütleb, et nende majast dokument kaduda ei saanud (vt lisalugu allpool).

Käekirjaekspertiisi jaoks kasutati testamendi koopiat, ent kohus otsustas lõpuks, et sellest testamendi õigsuse hindamiseks ei piisa. Käekirjaeksperdid andsid kohtumenetluses testamendi koopiale küll „tõenäoliselt jaatava“ hinnangu, ent kohus otsustas, et testamendil oleva allkirja õigsust ei saa koopia põhjal hinnata. „Puudub vajalik tõend selle kohta, et pärandaja on testamendile alla kirjutanud,“ kõlas lõplik otsus.

Et aga originaaltestamendi kadumine avastati Harju maakohtu menetluse ajal, nõuab pärandusest ilma jäänud Vladimir Braše nüüd riigilt riigivastutuse seaduse alusel 713 196 eurot endale kahju tekitamise eest. Braše kahju suuruse moodustavad pärandvara – elamumaa, maja, raha pangas ja aktsiad – väärtus ning tsiviilasja kohtukulud.

Riigi vastu esitas Braše nõude 2015. aasta augustis pärast seda, kui originaaltestamendi kadumise lugu oli läbi käinud nii prokuratuuri kui ka justiitsministeeriumi laualt. Prokuratuur algatas asjas küll kriminaalmenetluse, kuid lõpetas selle kuriteo toime pannud isiku tuvastamatuse tõttu. Justiitsministeerium jättis Braše esitatud kahju hüvitamise taotluse rahuldamata, viidates, et antud küsimus tuleb lahendada kohtumenetluses. Nii Braše kohtusse pöörduski ja praegu on asi Tallinna halduskohtu menetluses – seda juba teist korda, sest kuigi halduskohus otsustas oma esimese määrusega Braše kaebust mitte menetleda, siis Tallinna ringkonnakohus tühistas vastava määruse ja saatis asja menetluse jätkamiseks tagasi.

Kohtuniku vastutus vaidluse all

Halduskohus põhjendas menetlusest loobudes, et kahju hüvitamise nõude eelduste puudumine oli ilmselge. Nimelt, riigivastutuse seaduse kohaselt võib isik nõuda kohtumenetluse käigus tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. Viimast aga pole antud juhtumi puhul tuvastatud, viitas kohus. Tallinna ringkonnakohus aga otsustas Braše määruskaebuse peale, et asja tuleb siiski sisuliselt menetleda, sest riigivastutuse seadus ei välista avaliku võimu kandja vastutust ka juhul, kui kohtunik on kahju tekitanud õigusemõistmisega mitteseotud tegevusega.

Eelneva mõistmiseks tuleb teada, et riigivastutuse seadus kaitseb kohtuniku sõltumatust õigusemõistmisel. Seetõttu ei kaasne seaduse järgi kohtuniku menetlusvea jmt õigusemõistmisega seotud tegevusega riigivastutust, kui kohtunik ei ole kohtumenetluse käigus toime pannud kuritegu. Ringkonnakohus aga leidis, et käesoleva juhtumi puhul võis tegu olla hoopis õigusemõistmisega mitteseotud tegevusega tekitatud kahjuga, mille puhul kohtuniku nn erikaitse ei kehti. Nüüd tulebki Tallinna halduskohtul asi sisuliselt läbi vaadata, et tuvastada, kas riigivastutuse eeldused on täidetud või mitte. Menetlus kestab.

Riiki ähvardava kahjunõude kohta ütles justiitsministeeriumi avalike suhete juht Solman, et kulude katmine otsustatakse pärast seda, kui selgub kohtuasja lõpplahend. „Selge on, et kui kahju mõistetakse välja nõutud ulatuses, ei ole nõude kohene rahuldamine kohtu eelarvest võimalik pelgalt summa suuruse tõttu,“ nentis ta. Küsimusele, kuidas sai originaaltestamendi kadumine kohtus üldse võimalikuks, vastas Solman, et ministeerium ei soovi hüpoteese esitada. „Uurimine ei ole välja toonud, kuidas dokument kadus.“

Riigiga kohut käiva Vladimir Braše kommentaari ei õnnestunud Äripäeval saada, kuna e-kirjadele ta ei vastanud ja tema avalikes registrites olevad telefoninumbrid andsid tulemuseks "välja lülitatud".

Kohus: meie majast ei saanud testament kaduda

Harju maakohtu Kentmanni tänava majas menetles originaaltestamendi kadumise ajal juhtumit kohtunik Piret Randmaa, kes enda sõnul toimunu üksikasju enam ei mäleta, kuid ütleb, et kohtumajast ei saanud testament kaduma minna.

„Kohtumajast ei saanud see testament kaduma minna, sest kohtunik ja sekretär avastasid testamendi kadumise pärimistoimikust kohe, kui kohtunik hakkas koostama testamendile käekirja ekspertiisi ja selleks ajaks ei olnud keegi menetlusosalistest kohtus toimikuga tutvumas käinud,“ vahendas Harju maakohtu pressiesindaja Kristina Ots kohtunik Randmaad.

Toimikuid hoitakse sekretäri toas asuvas kapis ja toa ukse sekretär lahkudes lukustab, selgitas kohus. "Inimeste äraolekul on kabinettide uksed reeglina lukus. Lisaks on kohtumajas mehitatud valve ning turvakaamerad," vahendas Ots. Pärimistoimik saabus kohtusse notarist ning seda hoiti koos kohtutoimikuga.

„Kohtunik teavitas testamendi kadumisest kohe kohtu (toonast – toim) esimeest Helve Särgavat. Seejärel korraldatud uurimine ei toonud asjasse selgust,“ sõnas Ots. Ta selgitas, et kuna juhtunust on mitu aastat möödas, siis kohtunik kahjuks üksikasju ei mäleta, kuid need on kirjas toonasele kohtu esimehele Helve Särgavale esitatud teates. Viidatud teatega Äripäeval aga tutvuda ei õnnestunud.

Juhtum tõi kohtusse uued reeglid

Käesoleva loo keskmes olev testamendi kadumise juhtum viis kohtus uue korrani, mille kohaselt toimikute vahel originaaldokumente enam ei ole.

„Kui erandina on vaja toimiku vahele originaaldokument lisada, näiteks ekspertiisi tarbeks, siis pannakse toimikule punane tempel selle kohta, et toimik sisaldab originaaldokumenti ja toimiku tutvustamisel või selle liikumisel kohtust kohtusse kontrollitakse toimikuid eriti rangelt,“ selgitas Ots. Ta lisas, et kohtud on üle minemas digitaaltoimikutele, mis muudab olukorra lihtsamaks.