Seaduse varjust paistab praaki

“Lõpuks lõin käega: tuleb nagu ta tuleb,” ütles uut riigihankeseadust juba varem kriitiliselt hinnanud Andres Oltjer, kes veab abikaasa Ruth Oltjeriga keemiaettevõtet Chemi-Pharm.

Andres Oltjerile jäi selle aasta septembrist kehtima hakkava seaduse vastuvõtmisest mulje, et riigiametnikud vältisid täielikult avalike hangete tegemist. “Otsiti igasuguseid põhjendusi, miks üks või teine läbipaistvust kitsendav paragrahv on kasulik,” selgitas ta.

Kasutasid krutskeid

“Kui esimesed ettepanekud saatsime, siis tuli vastus, et see on ettevõtjate huvides – nad ei taha, et kõik näeksid kõike. Kui kaubandus-tööstuskoda ja tööandjate keskliit saatsid samasuguse taotluse, siis ikkagi leiti mingeid krutskeid, miks seda mitte teha,” rääkis Oltjer.

Riigikogus uue seaduse menetlust juhtinud reformierakondlane Deniss Boroditš oli eile riigikogu ees sõna võttes sama pettunud.

“Mul on jätkuvalt kahju, et väga heast asjast sai ärasolgitud praak. Ja sellest on siin saalis olnud juttu küll ja küll. Ka kuu aega tagasi, kui eelmises versioonis ei leidnud riigihangete seaduse eelnõu toetust,” ütles ta. “Reformierakonna fraktsioon lootis, et tänu sellele on hea võimalus eelnõu vastuvõtmist takistanud rumaluste väljavõtmiseks, aga võta näpust.”

Boroditš märkis, et bürokraatia uue seadusega ei vähene. “Jutt käib allhankijate kontrollist. Kujutagem ette seda nõuet eriti suurte hangete puhul, kus on sadu allhankeid, aga ka väiksemaid hankeid, kus neid on kümneid,” põhjendas ta. “Bürokraatia tõus toob kaasa ka lisakulutusi.”

Kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts ütles, et kogu seadusega seotud protsess oli konarlik. Rohkem kui kaks aastat tagasi oli see veel asjalik.

“Oli näha, et rahandusministeerium soovis kõiki kaasata, aga vahepeal oli arusaamatult pikk paus. Siis jõudis see riigikokku, kus ka alguses oli menetlus mõistlik, aga lõpus hakati väga kiiresti menetlema. Seda saanuks teha oluliselt efektiivsemalt,” arvas Palts terve protsessi kohta.

Ebakindlus lõppes

TGS Baltic vandeadvokaat Kristina Laarmaa rääkis, et kuna seaduse menetlemine venis juba aasta aega, tekitas see hankemaastikul ebakindlust, sest teatud direktiivide sätted olid otsekohalduvad ja hankijatele kohustuslikud, kuigi kehtivast seadusest seda välja lugeda ei saanud. Nii pidid hankijad näiteks leppima, et maksuvõlaga konkurendil oli õigus võlgnevus tasuda ilma, et teda hankelt kõrvaldataks.

Palju on räägitud hankepassi ja pöördmenetluse rakendamisest kvalifitseerimise etapis, märkis Laarmaa.

Kuigi hankemenetluse korralduses on tegu olulise muudatusega, ei vähenda see oluliselt pakkujate halduskoormust pakkumuste koostamisel, kuigi halduskoormuse vähendamine oli selle regulatsiooni üheks mõtteks.

„Kuivõrd hankijal on õigus pakkujalt nõuda ka pöördmenetluses kogu kvalifikatsiooni puudutavat dokumentatsiooni pelgalt viie tööpäeva jooksul, peab pakkujal piltlikult öeldes vastav dokumendikaust ikkagi sahtlis komplekteeritud olema, mistõttu jääb vähemalt pakkuja poolt vaadates ressursisääst tagasihoidlikuks.“

Pakkujad peaksid Laarmaa sõnul arvestama muutunud vaidlustamistähtaegade ja -protseduuriga. Samuti tuleks pakkumuse esitamisel märkida, millises ulatuses sisaldab see ärisaladust ja seda ka põhjendama. Erinevalt praegusest seadusest oleks pakkumuse konfidentsiaalsus edaspidi piiratud vaid eduka pakkumuse otsuseni, mis pöördmenetluses tehtaks mitte hanke lõppjärgus, vaid sisuliselt kohe pärast pakkumuste esitamist. Seega on konkurentidel õigus nõuda välja pakkumuse osa, mis ei ole ärisaladus ja seda hankemenetluse suhteliselt varases etapis.

„Positiivse külje pealt tuleks kindlasti esile tõsta hankelepingu muutmise üksikasjalikku regulatsiooni ja võimalust hankelepingut eelnevalt rikkunud pakkuja hankemenetlusest kõrvaldada,“ lausus Laarmaa.

Venis pikalt

Riigihangete seaduse vastuvõtmine takerdus pikalt, mistõttu oli jutuks, et Eestit ähvardab Euroopa Komisjonilt mitmesaja tuhande eurone trahv. Eile aga kiitis riigikogu lõpuks 66 poolthäälega majanduskomisjoni algatatud riigihangete seaduse heaks, mis võib nii komisjoni menetluse kui ka trahvi kaotada.

Nimelt kirjutas Äripäev märtsi kaaneloos „Eestit ähvardab Euroopast uus trahv“, et Eesti pidanuks läinud aasta aprillis koos värske seadusega üle võtma kolm eurodirektiivi, kuid need viibivad üle ootuste kaua ning tekitavad turul palju segadust seaduste tõlgendamisel.

Lisaks segadusele tuli Euroopa Komisjonilt kaks etteheitvat kirja ja püsis oht, et peagi võib komisjon võtta ette ka kohtutee. Euroopa Kohus saaks Eestit venitamise eest trahvida rohkem kui 300 000 euroga. Eestiga samas paadis on Belgia, Hispaania, Leedu, Luksemburg, Austria, Portugal, Soome ja Rootsi. 

Mis muutub?

Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsleri Raigo Uukkivi sõnul kaasneb uue seadusega hulgaliselt võimalusi riigihangete kiiremaks, paindlikumaks ja paremaks korraldamiseks.

„Arvestades hangete osatähtsust kogu majanduses, on hea meel tõdeda, et astume selles valdkonnas suure sammu edasi ning loodan, et hankijad ja pakkujad hakkavad õige pea uusi võimalusi kasutama,“ ütles ta.

Uus seadus annab hankijale võimaluse kontrollida kõrvaldamise aluste puudumist ja kvalifitseerimise tingimustele vastamist esmajoones pakkujate endi kinnituste abil ning nõuda lisadokumentide esitamist üksnes edukalt pakkujalt. Kuivõrd ka eduka pakkuja kontroll toimub peamiselt elektrooniliste andmebaaside järgi, väheneb nii hankijate töö- kui ka ettevõtjate halduskoormus.  

Seadus laiendab hankija võimalusi kõrvaldada riigihankest ebaausaid ettevõtjaid. Samuti lisandub võimalus kõrvaldada riigihankest ettevõtja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud sõlmitud hankelepinguid.

Peale selle võetakse kasutusele heastamise instrument. Ettevõtjale antakse võimalus tõendada hankijale, et ta on rakendanud meetmeid, mis on piisavad kinnitamaks tema usaldusväärsust, olenemata kõrvaldamise alusest.

Lisandub uus hankemenetluse liik innovatsioonipartnerlus, mida hankija saab kasutada turul puuduva innovaatilise toote, teenuse või ehitustöö väljaarendamiseks ja soetamiseks.  

Seadusega luuakse alused üleminekuks paberivabale e-riigihangete korraldamisele 2018. aasta sügiseks. Üleminekuajal saavad hankijad kohaneda uute normidega.

Infotehnoloogilisi võimalusi nõuete täitmiseks pakub riigihangete register, mille uuendamiseks on rahandusministeerium algatanud uue arendusprojekti. „Soovime tagada, et nii riiklike kui rahvusvaheliste hangete korraldus oleks sujuv ning parimate tehniliste võimalustega. Võimalikult töökindla ja kasutajasõbraliku registri loomiseks kaasame arendusprotsessi ka pakkujate ja hankijate esindajad, et e-hangetele üleminek oleks võimalikult mugav,“ ütles riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja Kristel Mesilane.

Teenuste ja ehitustööde kontsessioonide andmise regulatsioon ühtlustub ja muutub paindlikumaks. 

Lisaks muudetakse seadusega veel riigihangete piirimäärasid, lihtsustatakse väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele riigihangetele juurdepääsu ning lõdvenevad hankelepingu muutmise võimalused. Ka ajakohastatakse väärtuspõhise hankimise regulatsiooni ning vähendatakse hankijate aruandluskohustust.