Aktsionäride võlatüli viis pankroti äärele

Sisemiselt käärivas meditsiinivalla arendusfirmas võib patiseisu jätkudes libiseda käest suure vaevaga võidetud maksavähi ravi puudutav teadusprojekt, mille tulemusena saaks vähiuuringute tehnoloogia arenduskeskuse pikaajalise juhi Riin Ehini sõnul laastava hoobi Eesti teadlaste maine ja usaldusväärsus. Praegu pole firmal isegi juhatuse liiget, kes projektiga pihta hakkamiseks allkirja annaks. Firma kontod on arestitud.

Mullu sai AS Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus (VTAK) rõõmusõnumi: India farmaatsiatööstus Bravo Pharma tahab nad ära osta, ja selle omanik Rakesh Pandey lubas investeerida Eestisse paari aasta jooksul kuni viis miljonit eurot, hakates siin tootma ravimeid Kesk-Aasia turule. See näis tõeline päästerõngas seni kümmekond aastat TTÜs tegutsenud teadusarendusfirmale, kel olid äsja lõppenud EASi toetuse tõttu näpud põhjas ja osale töötajatest isegi palgad maksmata.

Praeguseks on Bravo omandanud 37,5% VTAKist firma IBCC Holding AS kaudu ja ihkab endiselt 100%, kuid VTAKi teine, 12,5% osalusega aktsionär, Vene omanikega farmaatsiatööstus AS Kevelt esitas 27. juulil VTAKi pankrotiavalduse. Augusti algul tegi sama ka pea 25 000 eurot ootav võlausaldaja Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut. VTAK võlgneb võlausaldajatele kokku ligi pool miljonit eurot.

„Alusetu ja manipulatiivne“

Rakesh Pandey on seisukohal, et see on pahatahtlik katse lasta VTAK põhja, et Kevelti emafirma, Vene farmaatsiatööstus Pharmasyntez PJSC ei peaks maksma VTAKile tagasi oma 450 000 USA dollari suurust võlga.

IBCC Holding ASi omanik Pandey on veendunud, et Kevelti juhatuse ja VTAKi nõukogu liige Allan Ahtloo pankrotiavaldus on alusetu ja manipulatiivne.

„Selle avalduse ainus eesmärk on VTAKi pankrotistamine olukorras, kus VTAKi aktsiatele on kaks investeerimisvõimelist ostusoovijat,“ kirjutas Pandey Harju maakohtule saadetud selgituskirjas. Pandey on seisukohal, et pankrotiavalduse esitas Ahtloo eraviisiliselt, mitte VTAK nimel, ja ta püüab seda selgitada ka kohtule.

Kaks investeerimisvõimelist ostusoovijat, kes mõlemad tahaksid VTAKi ainuomanikeks saada, on Pandey firma Bravo Pharma IBCC Holdingu kaudu ja venelaste Pharmasyntez Kevelti kaudu. Seni on arutatud, et kõige õigem oleks teistel müügihuvilistel osanikel VTAKi aktsiad oksjonile panna ja osaluse saab see, kes aktsia eest kõrgemat hinda pakub.

Esimene kähmlus läks lahti TTÜ 10% osaluse pärast, mille sai juuni keskpaigas endale IBCC, kuigi Kevelt püüdis tehingut vaidlustada ja oma ostueesõigust tõestada.

Juhatuseta firma

VTAKi 2005. aastal loomisest saati juhtinud Riin Ehin ei kuulu juhatusse maikuust, kui juhatuse ainsaks liikmeks sai TTÜ jurist Tõnu Pihelgas. Juhataja kohalt ei lahkunud Ehin enda sõnul omal soovil. Ehin oli see, kes lõi mullu käed Bravo Pharmaga ning töötas selle nimel, et India firma VTAKi üle võtaks ja Eestis tootmise käivitaks.

„Läksin juhatusse aprilli lõpus, et saada majanduslikust olukorrast pilt ette. Kui TTÜ oma osaluse 14. juulil IBCC-le maha müüs, siis polnud mul ka otsest põhjust enam juhatuses olla. Kuna tegutsesime koos Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga, püüdsin neid aidata. Andsin juuli alguses kõik asjad volikirjaga üle Aivi Karule, et ta saaks raamatupidamisega tegeleda, et PERH saaks oma aktsiaid müüma asuda. Juuli lõpus aga esitati ootamatult pankrotiavaldus ja augusti alguses veel üks,“ rääkis Pihelgas.

PERHi administratiivdirektorina on Aivi Karu VTAKi nõukogu liige ja kinnitas, et PERH tahaks endiselt oma osaluse emmale-kummale huvilisele maha müüa, kuid VTAKil on esitamata viimased majandusaruanded ning selle tegemiseks on vaja firmal juhatust.

„Meie poolt on aktsiate võõrandamiseks vajalik ettevõtte väärtuse määratlemine, mille jaoks on muu hulgas vaja koostada majandusaasta aruanded. Regionaalhaigla on igati huvitatud vähiravi arengust. Edaspidi oleme omapoolset panust sellesse valmis andma pigem VTAKi koostööpartnerina, mitte enam aktsionärina. Loodame, et VTAK saab investori, kelle toel tegevust jätkata,“ ütles Karu.

Eilsel VTAKi nõukogu koosolekul ei suudetud firmale uut juhatuse liiget leida ning uus koosolek koguneb juba homme. IBCC soovib Riin Ehini ennistamist vanasse ametisse, teised aktsionärid on seisukohal, et see peaks olema erapooletu inimene, kes pole soetud kummagi ostusoovi väljendanud aktsionäriga.

Tüli omaniku emafirmaga

Kevelti emafirma Pharmasyntez võlgneb VTAKile 450 000 USA dollarit, mis on pea sama palju kui VTAKi enda võlad teiste ees. Kui võlg saaks tasutud, oleks VTAK Ehini sõnul omadega mäel. Konks on aga selles, et lepingu järgi pidi VTAK saama otsustada, kas Pharmasyntez tasub võla rahas või aktsiates. VTAK tahab raha, venelased tahavad anda aktsiaid.

„Need aktsiad pole likviidsed ja on meie jaoks täiesti väärtusetud. Seetõttu ongi neil suur huvi VTAK pankrotti lasta. See oleks aga ka kuritegu Eesti riigi vastu, sest VTAKil on võlg ka maksuameti ees,“ sõnas Ehin.

Paar kuud VTAKi juhatuses tegutseda saanud Pihelgas ütles, et ka tema saatis Kevelti omanikfirmale kirja, et soovivad oma raha. Paraku oli VTAK tema sõnul jätnud õigeks tähtajaks tegemata neile lepinguga antud valiku, kas saada võlg tagasi rahas või aktsiates. „Selle peale öeldi, et nüüd on juba nende kord valida.“

Loid võla sisse nõudmine Pharmasyntezilt on üks paljudest etteheidetest Pihelgasele, mille Pandey kohtule esitas. „IBCC hinnangul pidas Tõnu Pihelgas sellise käitumisega VTAKi huvide asemel omakasu motiivi silmas.“

Pihelgas sõnas seepeale, et tema ülesanne polnud tegeleda mitte operatiivjuhtimisega ega võlgu välja ajada, vaid saada ette pilt majandusseisust ja valmistada firma ette aktsiate müügiks. „Ma pole sellest ettevõttest saanud mitte mingit kasu, pigem on olnud isiklikud kulud.“

Saatuslikud juhtimisvead

VTAKis osalust omava, USA börsiettevõttele kuuluva Cambrex Eesti esindaja Kaarel Siirde sõnul on VTAKi kehva seisu taga ka juhtimisvead, kuigi ta möönab, et Pharmasyntezi võlg on suur ja selle tausmine oleks VTAKile suureks abiks. Ka Cambrex müüks oma osaluse hea meelega maha.

Tema arvamust jagab ka  VTAKi viimane juhatuse liige Pihelgas: „Mulle tundus ikkagi, et äriplaan polnud kõige tugevamatel jalgadel: saadi riigilt raha ja selle eest osutati teadusteenust, nagu teevad ülikoolid ja muud teadusasutused. See aga on ju AS, mis käitus samamoodi, sõltudes riigi rahast. Kui EAS enam ühel päeval raha ei andnud, siis algas allakäik.“

Räägib üht, teeb teist

Pandey on väljendanud nii kohtule kui teistele aktsionäridele valmidust kohe kõik VTAKi võlad tasuda ja firma välja osta. Selle peale aga ütleb avalduse kohtusse viinud Ahtloo: „Tunnistan, olen kuulnud sellist väidet, aga ilmselt IBCC on jätnud mainimata, et seda väidet välja käies kõigi aktsionäride ees on pigem teiste aktsionäride reaktsioon olnud: „Jaa, palun tehke seda!“ Aga kahjuks pole sõnadest kaugemale jõutud. Kahjuks on see jäänud ainult hüpoteetiliseks pakkumiseks, mis pole kunagi teostunud.“

Pihelgas leiab, et pankrotimenetlus on hea võimalus nii IBCC kui Kevelti jaoks oma ostuhuvi ja lubadusi tõestada: „Head juttu oleme kuulnud, tegusid on vähe olnud,“ sõnas Pihelgas.

Pankrotiistung VTAKi üle toimub 28. augustil Harju maakohtus.