Reinsalu hakkab rohkem ärikeelde jagama

Justiitsministeerium saadab paari nädala jooksul aruteluringile seaduseelnõu väljatöötamise kava, milles pakutakse välja nii-öelda kiire pakett selleks, kuidas ohjeldada pahatahtlikke pankrotte.

Nimelt ei ole justiitsministri Urmas Reinsalu sõnul normaalne, et võlgades ettevõtetest lahti saamisest on Eestis saanud lausa eraldi majandusharu. Igal aastal jätavad maksejõuetud ettevõtted üles umbes 40 miljonit eurot võlgasid, mida on väga raske, kui mitte võimatu kätte saada. Seda peamiselt seepärast, et maksejõuetud ettevõtted müüakse tankistidele, kes jätavad ettevõtted nii kauaks tegevusetult seisma, kuniks Äriregister nad lõpuks lihtsalt ära kustutab – ilma karistuseta.

Tankistid kaardile

Plaani üle, kuidas tankistiteenus koomale tõmmata, arutasid eile Äripäeva raadiosaates „Poliitikute töölaud“ Eesti Võlausaldajate Liidu asutaja Marie Rosin ja justiitsminister Urmas Reinsalu.

Rosin, kes on juba mitu aastat võlausaldajate liiduga maksejõuetuse probleemi esile tõstnud, ütles, et juba selle aasta kaheksa kuuga on sundkustutamisele läinud 13 000 ettevõtet. Teadaolevalt on Eestis umbes 700 tankisti, kelle teenuseid on kasutanud enam kui 10 000 ettevõtet. Praeguseks on teada, et nende 700 tankisti õlgadel on kokku üle poole miljardi euro võlgasid.

Reinsalu ütles, et justiitsministeerium töötab välja plaani, kuidas selliste tankiste profiilid kaardistada ja kuidas seejärel nende tegevust piirata, takistada ja karistada. „Drastilisemad juhtumid on, kus inimene istub vangimajas ja teenib samal ajal leiba tankistina. See on ennekuulmatu olukord,“ rääkis Reinsalu.

Kui tankistid on kaardistatud, tuleb Reinsalu sõnul neil kas keelata olla juhatuse liige või rakendada neile üleüldine majandustegevuse keeld. Reinsalu rõhutas, et keelu alla läheksid ainult juhatuse liikmed, kelle puhul on kindel, et tegu on tankistidega. „Ettevõtluses tuleb ikka maksejõuetust ja pankrotti ette ja see on normaalne. Keegi ei hakka heauskset pankrotti sildistama. Me kõneleme ärikeelust isikutele, kes on süstemaatiliselt pankrotti läinud ettevõtete juhatustes,“ selgitas ta. „Ma arvan küll, et ärikeeldu tuleks laiemalt anda. Usun, et see oleks efektiivne,“ lisas Reinsalu.

Teadmatus pole enam vabandus

Teine oluline asi justiitsministeeriumi paketis on Reinsalu sõnul juhatuse liikme vastutuse võtmine ettevõtte pankrotti juhtimise eest. „Äriseadustiku loogika on üles ehitatud sellele, et kui juhatuse liige saab teada pankrotist, siis peab ta sellest viivitamatult ka teada andma. Paraku näeme, et seda ei tehta. Vastupidi – raha kanditakse välja ja ettevõte müüakse professionaalsele tankistile maha,“ rääkis minister.

Teisisõnu on praegu tavalised olukorrad, kus võlgnik peab hakkama tõestama, mis ajast sai juhatuse liige teada, et ettevõte on maksejõuetu. „Aga vabandust – kui raamatupidamisest on dokumendid kuhugi Emajõkke aetud, siis mis sa lähed tankistilt välja norima?“ küsis Reinsalu. Seega on justiitsministeeriumil plaan teha nii, et kohtus kehtiks eeldus, et juhatuse liige oli ettevõtte maksejõuetusest teadlik.

Juhatuse liikmed kättesaadavamaks

Ühtlasi on Reinsalu sõnul probleem, kui ettevõttel puudub juhatus täielikult või on selle liikmed täielikult kättesaamatud. Justiitsministeerium kavatseb panna paika, kuidas juhatuse liikmeid peaks vajadusel kätte saama. Näiteks peavad kindlasti juhatuse liikmel olema esitatud elektroonilised kontaktandmed. Reinsalu sõnul on arutatud palju ka selle üle, kas juhatuse liikmeks lubatakse isikut, kes ei asu Eesti Vabariigiks. Selles küsimuses jõuti kompromissile, et lubatakse küll, kuid seda juhul, kui juhatuse liikmele on määratud esindaja, kelle kaudu on võimalik juhatuse liikmega kontakti saada. Reeglina on selline esindaja notar, advokaat või maksukonsultant, ütles Reinsalu.

Marie Rosina sõnul on Eestis ettevõtteid äärmiselt lihtne asutada, ent keeruline kustutada. Kui ettevõtte tegevuse lõpetamine oleks lihtsam, ei jäetaks tema sõnul ka nii paljusid ettevõtteid lihtsalt registrisse hääbuma.

Seevastu Reinsalu leiab, et mingites olukordades tuleks ettevõtete tegevuse lõpetamist ja kustutamist hoopis raskendada. Seda näiteks juhtudel, kui käib kohtumenetlus. „Nii ei tekiks olukorda, kus ühel hetkel on kohtumenetluse all olev ettevõte lihtsalt kuhugi kadunud,“ ütles ta.

Aruannete esitamine karmimaks?

Rosin märkis, et justiitsministeeriumi kiirpakett tundub talle mõistlik. Ta lisas, et vaatas hiljuti ka Eesti e-residente ja avastas, et näiteks aprillis on Eestisse e-residendiks tulnud üks filipiinlane, kes on hakanud ettevõtete matmisega tegelema. „Juba tal ongi 70 ettevõtet,“ ütles Rosin. „Me peame igal juhul selle probleemiga tegelema. Keegi peab võtma maksejõuetuse eest vastutuse,“ ütles ta.

Rosina sõnul on ta välja pakkunud, et kui ettevõtted ei ole mitu aastat majandusaruannet esitanud, tuleks ka nende ettevõtete majandustegevus peatada. „See oleks väga lihtne lahendus,“ ütles ta. Seda ettepanekut pole veel kuulda võetud.

Kaubanduskoda, tööandjate keskliit, maksu- ja tolliamet ja võlausaldajate liit istusid kevadel koos justiitsministeeriumiga maha ja arutasid, mida tuleks teha, et Eestis ei tuleks igal aastal juurde umbes 7000 ettevõtet, kes lähevad pankrotti ja kes jätavad maha 20-30 miljonit eurot tasumata makse.

Kohtumise tulemuseks oli see, et justiitsministeerium lubas sügiseks valmis saada selleteemalise seaduseelnõu väljatöötamise kava. Kaubanduskoda ja tööandjate keskliit esitasid suvel justiitsministeeriumile 11 ettepanekut, mis aitaks probleemi lahendada. Justiitsministeerium võttis kuulda enamikku neist.