Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna nõunik Kertu Fedotov sõnas vastuses Tulevale, et Eestis kehtivat süsteemi ei saa samastada Suurbritannia ja Rootsi omaga.
- "Alahindaksime või ülehindaksime oma eluiga, mistõttu lõpeks pensioniks kogutud raha ühel juhul liiga vara," märkis rahandusministeeriumi ametnik Kertu Fedotov. Foto: PantherMedia/Scanpix
Tuleva teatas täna, et uue eakuse rahvakogu alustas allkirjade kogumisega pensionisamba väljamaksete reformiettepanekule. Pensionikogujate ühistu Tuleva algatatud ettepanekus seisab, et Eesti peab õppima Rootsi ja Suurbritannia kogemusest ning lähtuma põhiseaduslikust põhimõttest, et igal inimesel on õigus oma vara vabalt käsutada.
Järgneb rahandusministeeriumi kommentaar.
Ülehindame oma eluiga
Kertu Fedotov
rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna nõunik
Enne viimaste II samba pensioni maksmist puudutavate seaduse muudatuste väljatöötamist analüüsis rahandusministeerium pensioni maksmise praktikat ja seaduses sätestatud reegleid põhjalikult.
Koht, mis muret tekitas, olid garanteeritud intressimäärad. Selleks, et inimestel oleks võimalik pakutud garantii kõrval, kus intress on pigem tagasihoidlik, ka midagi muud valida, lubatakse uuest aastast pensionilepinguid sõlmida investeerimisriskiga. Pensioni makstakse küll inimestele endiselt elu lõpuni, kuid kogutud raha investeeritakse pensionifondides edasi ja pensioni suurus sõltub sellest, kuidas neil investeeringutel läheb.
Kui kaua elame, me keegi paraku ei tea. Inimesele on vähe abi statistikast ja keskmisest oodatavast elueast. Kui prooviksime pensioniks kogutud raha kasutusele võtta nii, et seda jätkuks meile elu lõpuni, siis kas alahindaksime või ülehindaksime oma eluiga, mistõttu lõpeks pensioniks kogutud raha ühel juhul liiga vara ja teisel juhul võtaksime kasutusse vähem raha.
Pensionisüsteemi kujundamisel on enda võrdlemine teiste riikidega kindlasti kohane, kuid soovitatav oleks võrrelda asju, mis on võrreldavad. Eesti teine sammas on Euroopa mõistes osaks esimesest sambast ja selle tingimusi ei ole päris õige kõrvutada Suurbritannia pensionisüsteemi teise või kolmanda sambaga, mis pakuvad juba täiendavat sissetulekut.
Rootsis on umbes 90% pensioni väljamaksmiseks sõlmitud lepingutest investeerimisriskiga. Seaduse muudatused, mis lubavad ka Eestis teise samba väljamaksetes investeerimisriskiga lepinguid sõlmida, võeti vastu juunis ja jõustuvad uue aasta alguses.
Rootsi puhul on veel oluliseks erinevuseks, et meie teisele sambale analoogses pensioniskeemis ei eksisteeri kogutud vara pärandamist. Ebaselgeks jääb ka, millistel eeldustel ja arvutustel Tuleva nimetatud 30-60% tugineb.
Seotud lood
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.