Väikefirma jäi 800 euro pärast kütuseärimehe surve alla

Konflikti põhjuseks oli osapoolte erinev arusaamine, kas ja kuidas olid nad hinnas ning lisatöödes kokku leppinud. „Käsitöö puhul on keeruline kohe alguses kõike euro pealt kokku leppida. Loomulikult saab summa suurusjärgu öelda, kuid töö käigus võivad klientide soovid muutuda või tuleb juurde lisatöid, mis võib samuti hinda muuta,“ selgitas Ahjumaailm OÜ omanik Koppel pottsepatöö eripära.

Koppeli sõnul sai ahi aus ning mitte ühtegi halba sõna ei öeldud töö kohta ei tegemise ajal ega peale ahju valmimist. „Probleemid tekkisid, kui oli vaja raha maksta. Siis leiti, et ligi 13 000 euro asemel oli kokkulepe hoopis 10 000 eurole. Siis, et 12 000 eurole. Samuti, et nad ei pea maksma vana kamina lammutamise, rusude transpordi ja tasulise utiliseerimise ning uue korstnajala ladumise eest, mis oli kolme mehe kahe päeva töö, pluss materjal,“ kirjeldas Koppel.

Selle lisatöö eest soovis Ahjumaailm 800 eurot, mis oli väga hea pakkumine, kuna tegelik kulu oli Koppeli sõnul pea poole suurem.

Suure vaidlemise peale maksis Kuke firma GTC Mainland OÜ lõpuks ahjuraha ära, kuna eelnevalt oli ettevõte aktsepteerinud ettemaksuarve. Kuid lisatööde eest Ahjumaailm raha ei saanud.

Tahtis näha paberit

Kuke selgitusel tekkis probleem, kuna vaatamata korduvatele palvetele jättis pottsepp kirjaliku hinnapakkumise esitamata. „Heatahtlikult usaldasin teda. Tööde käigus hakati aga erinevate töölõikude eest täiendavaid summasid nõudma. Seetõttu selgus, et tegemist on tellimuse täitjaga, kes töö käigus pidevalt varem kokkulepitud hinda erinevate meetoditega üritab suurendada. Ma sellest keeldusin,“ lausus Kukk.

Koppel märkis, et ta oli lõpuks sunnitud alluma pahatahtliku kliendi väljapressimisele ning loobuma lisatöö rahast, et saada vähemalt ahju eest raha kätte ja mitte ise jääda omakorda võlgu materjalide eest.

„Kui meiesugusele väikeettevõttele raha ära ei maksta, siis võime uksed kinni panna. Niigi meie töö seisis selle jama tõttu ligi kolm nädalat. Samadel põhjustel on ka pikalt kohtusse vaidlema minek mõeldamatu,“ kirjeldas Koppel.

Kukk ütles vastu, et Koppeli väide vastutahtsi kokkuleppe sõlmimisest, millega pottsepp justkui survestamise tulemusel 800 eurost loobus, tundub talle absurdne, kuna Koppel ähvardas teda palju kordi kohtusse anda.

Veelgi ähvardusi

Koppel kirjeldas aga, kuidas Kukk ähvardas telefonis, et kui ta kaua vaidleb, siis tuleb tal tegemist teha juba teistmoodi asju ajavate meestega.

Kukk lükkas süüdistuse tagasi. „Täielik vale. Peab märkima, et Koppel ütles, et kui ma kiirelt nõutavaid summasid ära ei maksa, siis „tema isiklik prokurör“ hakkab minuga tegelema, andes üheselt mõista, et kui ma vabatahtlikult ei maksa, siis ta kavatseb raha saada ebaseaduslike meetoditega. Kui ma palusin Koppelilt teada saada prokuröri nime, siis ta seda ignoreeris,“ oli Kuke versioon ähvardamisest.

Mõlemal oma soovitused

Kuke soovitus kõigile, kes kasutavad või plaanivad kasutada selle või samalaadsete ettevõtete teenuseid, olla kindlasti järjepidev nõudmaks kirjalikku hinnapakkumist ja korrektselt vormistatud lepingut.

Koppel oli oma sõnades resoluutsem ja ütles otse välja, et ei soovita mitte kellelgi Kuke ja tema naisega äriliselt tegemist teha ning tema lugu võiks olla ka teistele õpetuseks. „Vaatan reeglina tellijate tausta, aga kuna ahjusoov tuli Kuke naise Maarja Rutniku nimelt, siis ei osanud midagi karta. Kuke nime sain teada alles siis, kui kogusummast kolmandiku suurune ettemaksu arve paluti saata GTC Mainlandi nimele, mille juhatuse liige on Kukk,“ lisas ta.

Rahamaksmise vaidluste tekkimisel leidis ta internetist mõne aasta vanuse Äripäeva artikli, kuidas Kuke poolt pankrotisadamasse juhitud kütusefirma GT Oil jättis võlausaldajatele maksmata 12 miljonit eurot.

Kuke juhitud firma hiigelvõlad

“Kindlasti ei soovita ma Margus Kukega äri ajada,” sõnas juba 2014.a sügisel Äripäevale Igor Raikhelgauz, Ukraina kodakondsusega tallinlane, kelle Šveitsis registreeritud ettevõttel Magrat Commodities S.A. tuli GT Oil Estonia pankrotiga korstnasse kirjutada üle 5 miljoni euro. Samas suurusjärgus kannatas kahju ka SEB Pank.

Raikhelgauz rääkis toona, et GT Oil Estonia raamatupidamine oli hävitatud ning raamatupidamise aruandlust ei olnud esitatud, mistõttu esitasid advokaadid prokuratuuri kuriteoteate. Firma läks pankrotti, kuigi juhatuse liikmele Margus Kukele oli ettevõtte majanduslik seis teada ja ta oleks pidanud ise pankrotiavalduse esitama. Raikhelgauzi arvates oli siin kaks väga selget kuriteo koosseisu – raamatupidamise aruandluse mitteesitamine ja pankrotist mitteteatamine, kuid kahjuks otsustas prokuratuur pärast aasta aega kestnud uurimist kriminaalasja lõpetada.

Maksuametil jäi pankroti tõttu saamata ligi 80 000 eurot, ASil Milstrand 101 000 eurot, ­OÜ-l Intopex Forward ligi 124 000 eurot ning OÜ-l Mark Oil 195 000 eurot. Teiste võlausaldajate nõuded olid väiksemad.

Kevadel 2014.a kinnitas Harju maakohus GT Oil Estonia pankrotimenetluse lõpparuande, mille järgi jäi seitsmeteistkümnel võlausaldajal kokku saamata 11,75 miljonit eurot. Kuke juhitava ettevõtte omanikeks olid 51 protsendiga Soome firma Argentia OY ning 49 protsendiga MK Kütusekaubandus OÜ, mis kuulus kuritegeliku minevikuga Janek Paklinskile. Viimase firma juhatuse liikmeteks olid varem Kukk ja Veiko Huuse.