Gaasi tuleviku kohal kõrguvad küsimärgid

„Olen isegi leebelt optimistlik,“ tõdes Eleringi juhatuse liige ja varahaldusjuht Kalle Kilk ettevõtte tulevikuprognoose hinnates – neist joonistub välja, et lähiaastail gaasiturul suuremaid kukkumisi ja tõuse näha ei ole. Potentsiaali turul on. „Küll aga peame palju tegema, et seda realiseerida, kuid meil on ka juba üksjagu käsil,“ avaldas Kilk.

Eesti Gaasi juhatuse liige Margus Kaasik oli pisut skeptilisem. „Kauplemisega kokku puutunud inimesena ütlen, et trend is your friend (trend on sinu sõber – toim). Trend on aga allapoole ja mingit riikliku poliitika muutumist, mis seda ülespoole liigutaks, näha pole,“ möönis ta.

Abi turu säilitamisele võib Kaasiku sõnul tulla nii transpordisektorist kui ka elektriturult. „Euroopas võib lähiaastatel kasvada gaasist elektri tootmine. Kui tuumajaamasid tahetakse sulgema hakata, peab millestki elektrit tegema. Kõike tuulikutega ka ära ei tee,“ selgitas ta. Just sellest, mis suunas hakkab elektri- ja kliimapoliitika liikuma, sõltubki tema sõnul gaasi tulevik.

Alexela Energia juhatuse esimees Maria Helbling tõdes, et viimasel ajal on tulevikuprognoosid hüplikud. „Kordamööda oleme aruteludes jõudnud seisukohtadeni, nagu oleks turg suremas või siis jällegi, et kõik on väga hästi,“ tõi ta välja.

Kui üldse miski saab mahtude langemist pidurdada, on see gaasi kui kindla rahvusmärgiga toote kuvandi muutumine laiapõhjalisemaks energiaallikaks, viitas Helbling. Paari aastaga aga ei muutu midagi – investeeringud, mis on gaasi rakendamiseks tööstuses ja transpordis tehtud, võtavad enne tasuvaks muutumist aega, selgitas ta.

„Meie jaoks on hästi põnev nii-öelda torugaasituru ja gaasituru piiride hägustumine,“ viitas ta autotranspordisektorist alguse saanud arengule, mis on kaasa toonud selle, et ühte ja sama autot saab tankida nii torugaasiga kui ilma. „Ilmselt laieneb tehnoloogia ka teistesse sektoritesse ning just selle najal on trendi paranemist loota,“ selgitas Halbling.

Kohalikku turgu võibki tema sõnutsi elavdada kas riiklik jõuga sekkumine ning munitsipaaltranspordi sundimine gaasi ja biogaasi peale või suuremate eraettevõtete otsus viia osa või terve oma autopark gaasi peale. „Näiteks on Omniva juba osaliselt nõnda teinud,“ tõi Halbling välja. Tavaline jaetarbimine transpordis turgu vedada ei jõua – CNG (surumaagaasil töötav – toim) autosid ostetakse Eestis lihtsalt liiga vähe.

Aktsiisikarussell paneb pea ringi käima

Palju kisa ja kära tekitanud vangerdused ja ümbervangerdused riikliku aktsiisipoliitikaga teevad ka ettevõtjatele tuska. „Riigi otsused gaasiaktsiise tõsta tunduvad tulevat ja ka minevat päris kiiresti. Heitlikkus ei aita kindlasti sektori arengule kaasa,“ möönis Helbling.

Küll aga leidis ta, et siiski on maagaasi aktsiis veel absoluutnumbrites suhteliselt madal. See info aga ei pruugi jõuda avalikkuseni. „Klient loeb ajalehes pealkirja, mis ütleb, et aktsiis tõuseb järgmised X aastat. See tekitab paratamatult ebakindluse fooni,“ illustreeris Helbling.

Kaasik tõi välja, et tema arvates on aktsiisi mõju kliimapoliitika ja teiste suuremate tegurite kõrval gaasi tarbimisele seni võrdlemisi väike. „Meie aga kindlasti pooldame sellist energia maksustamispoliitikat nagu riigil oli. Loodame, et varem või hiljem läheb riik mõistlikule rajale tagasi. Kui ta tahab aktsiise tõsta, tehku seda läbipaistvalt ja võrdselt,“ leidis Kaasik.

Kilk täiendas eelkõnelejaid tähelepanekuga, et iga otsust langetades peaks riigil olema selge, mida see endaga toob. Ta möönis, et talle on jäänud mulje, nagu poleks otsuste taga olev analüütiline protsess just kõige põhjalikum.

Puudutati ka omajagu meediakajastust saanud võitlust lokaalse ja kaugkütte vahel.

Kaugkütte liigsele rakendamisele avalikult vastu seisnud Eesti Gaasi seisukoht on Margus Kaasiku sõnul, et kuigi paljudel juhtudel on see mõistlik ja hea, on igal asjal piir – mingisugune vabadusaste peaks tema sõnul turul säilima. „Ka näiteks biogaasi puhul, mida pole võimalik kaugküttes kasutada. Miks? See on erinevalt praegustest energiaallikatest 100% taastuv,“ tõi Kaasik välja. „On kohti, kus on keeratud üle võlli ja see häirib tõsiselt,“ lisas ta.

Kilk oli suuresti sama meelt ja tõdes, et ka Eleringi peamine lootus on, et konkurentsi liialt ei moonutataks. „Tasub mõelda pisut, enne kui osasid kütuseliike diskrimineerima hakata. Ei näe, et gaasi peaks tänapäeval liiga palju stigmatiseerima,“ möönis ta.

Energia aastakonverentsi korraldasid Äripäev, Tööstusuudised.ee ning Advokaadibüroo Cobalt.