Kuidas krüptoraha omanikult maksud kätte saada?

Klassikalises mõttes on krüptorahaga spekuleerimisel teenitud kasumilt maksude maksmine klaar. Kuna maksuamet käsitleb krüptoraha varana, tuleb selle müügist või vahetamisest saadud tulult tasuda tulumaksu. Näiteks kui inimene teenib krüptorahasse investeeritud 5000 euro pealt 2500 eurot kasumit, tuleb tasuda ainult tulumaksu kasumi ehk 2500 euro pealt. Käibemaksu virtuaalse valuuta vahetamisel tasuda ei tule. Nii nagu ka ei tule seda teha traditsiooniliste, FIAT-valuuta vahetustehingute puhul.

Hulga keerulisemaks on asjad muutnud aga pakkujad, kes pakuvad krüptoraha kauplemisvõimaluse kõrval ka traditsioonilisi finantsteenuseid. Näiteks pakuvad nii Revolut, TenX kui ka eestlaste juhitud Change pank enda klientidele maksekaarte, mis võimaldavad sarnaselt pangakaardiga tasuda kõikvõimalike toodete ja teenuste eest. Asja tuum seisneb aga selles, et n-ö krüptopankade maksekaartidega saab nende eest tasuta otse krüptorahas. Nõnda on krüptoinvestoril võimalus hakata teenitud kasumit kulutama ilma seda fiat-valuutasse konverteerimata.

Maksuamet aga ei ole selgusel, kuidas sellise stsenaariumi lahti rullumisel peaks kaardiomanik makse tasuma. „Olukorra segaduseks nimetamine oleks liialdus,“ sõnas maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi.

Kuna krüptoraha muutub Liivamägi sõnul investeerimistootest ka reaalseks maksevahendiks, analüüsib maksuamet, kas senine lähenemine on mõistlik ka maksekaartidega maksmise puhul. Praegu maksuametis kehtiva tõlgenduse järgi tekib inimesel kasum hetkel, kui ta krüptoraha n-ö tavavaluutaks konverteerib. „Kuna aga sellisel hetkel maksustamist ei teki tavalise raha puhul, analüüsimegi, kas praegust seisukohta krüptoraha kohta peaks ka muutma,“ selgitas Liivamägi.

Riskirohke teenus

Eestis paikneva Change krüptopanga juht Kristjan Kangro tõdeb, et krüptoraha kaardimaksetega kaasneb aga ka üksjagu probleeme. „Liigume nüüd aina enam selles suunas, et inimesed saaksid makseid teha ikkagi traditsionaalsete valuutadega,“ sõnas ta ja lisas, et inimestele pakutakse võimalust oma krüptoraha platvormil manuaalselt fiat-valuutaks konverteerida. „Tegu on valdkonnaülese suunaga,“ selgitas Kangro, kelle sõnul motiveerib krüptopankasid uut teed minema nii regulatsioonide ähmasus kui ka suur volatiilsusrisk.

Viimase all peab Kangro silmas just krüptovaluutade väärtuse tohutut kõikumist ning nendes tehtavate tehingute ajakulu. Krüptorahade müük võib võtta osa valuutade nagu litecoini puhul sekundeid ja ethereumi puhul minuteid. Bitcoini puhul aga lausa tunde. See tähendab, et näiteks keskpäeval müüki pandud krüptoraha eest võib õhtul saada turu kukkumise korral palju vähem fiat-valuutat, kui seda tehingu hetkel müües. Või siis turu tõusmise korral palju rohkem. "Mida aeglasem on valuuta, seda suurem kokkupuude volatiilsusriskiga on. See on probleem, mille lahendamisega kõik krüptopangad praegu tegelevad," rääkis Kangro.

Selleks, et pidevat klientide nõudlust täita, peab krüptopangal olema piisavalt fiat-raha. "Varus peab olema vähemalt kõigi inimeste ühe-kahe nädala kulutamine," rääkis Kangro.

Kui algselt pidi Change oma kaarte juba selle aasta algul krüptoraha maksevõimalusega täiendama, viskas neile kaikad kodaratesse paari nädala tagune juhtum koostööpartneri Wavecrestiga. Maailma üks suurimaid krüptoraha maksekaartide tootjaid pidi kõik oma kaardid sulgema. Nimelt lõpetas VISA nendega koostöö, kuna ettevõte rikkus VISA ettekirjutusi ning väljastas oma Euroopa kontorist kaarte tervele maailmale. „VISA on nendes asjades väga karm. Seepärast me ei tahagi ostuhetkel krüptokonverteeringuid teha – meil on nõnda lihtsam oma kaartidega turule minna," rääkis Kangro, kelle sõnul käib juba töö uue partneri Wirecardiga krüptoraha makseteenuse lisamise nimel.

Kangro ütles, et olukorras, kus maksuamet sooviks näiteks näha Change'i kasutaja tehingute ajalugu või konto väljavõtet, peaks ta info väljaandmist juristidega arutama. "Üks variant on see, mis USAs toimub. Kõik suuremad turuplatsid vahetavad valitsusega informatsiooni, mille alusel on bitcoine kasutanud inimesi kuritegudes süüdi mõistetud," rääkis ta.

Aeg aruteluks

Enim aitakski Kangro arvates kõikvõimalikke muresid lahendada selged riigipoolsed juhised, kuidas nii kasutajad kui ka krüptosfääris tegutsevad ettevõtted asju ajama peaksid. Nii maksude kui ka teiste aspektide osas. "Nii nagu Šveitsi valitsus on seda teinud – mida tohib teha, mis tingimustel ja kuidas seda maksustatakse. Regulatsioon on hea – see  teeb kõigil elu õnnelikuks. Siis, kui see ei ole reguleeritud, peame ise improviseerima, ja seda ei taha keegi. Me räägime ikkagi inimeste rahast,“ tõdes ta.

Tulevikku vaadates lookski arusaadav ja täielik seadusraamistik aluse sellele, et Eesti ja Tallinn saaks krüptoraha idufirmadele Euroopa üheks põhiliseks tõmbekeskuseks, arvas Kangro. Enim aitaks tema sõnul sellele kaasa era ja avaliku sektori ümarlaud, et koostöös parim raamistik välja mõelda ning n-ö paberile panna. "Nii nagu tegi Leedu valitsus fintech'i regulatsiooniga. Võttis kõige paremad juristid kokku ning andis neile ülesandeks kahe päevaga Euroopa parim regulatsioon välja töötada,“ tõi ta näite, viidates, et nüüdseks ongi Leedu üks Euroopa suurimaid fintech-keskusi. "Kuna riigid ei ole kunagi plokiahala diskussioonis osalenud, siis maksude kogumist ja muid riiklike agendasid pole lauale jõudnud,“ möönis Kangro.

Change’iga sarnast süsteemi pakub ka kolme suurima krüptovaluuta (bitcoin, ethereum, litecoin) hoiustamist ja kaardimakset pakkuv Revolut. Kaardimakse tegemise korral konverteerib Revolut kasutaja krüptoraha FIAT-valuutaks ning inimene saab niiviisi oma ostud tehtud. Ka Revolut kasutab süsteemi elushoidmiseks oma varasalve rahatagavara.

 

Revoluti Baltikumi haru juhi Andrius Biceika sõnul ettevõte maksusoovitusi ei jaga. Pangaäpi kasutajad peavad ise vastavalt oma riigi maksusüsteemile vaatama, kuidas enda teenitud krüptotulult maksud makstud saavad, ütles ta. „Meie ei vastuta oma kasutajate maksukohustuste väljaarvutamise, täitmise või nende ülekandmise eest,“ lisas ta.

Tuleb eraldada terad sõkaldest

Eesti Panga asepresident Madis Müller kirjutas panga veebis ilmunud blogipostituses, et seni on ICOde näol tegemist nähtusega, mille tulemusel kaotab tõenäoliselt palju heausklikke entusiaste suure hulga raha. Müller kirjutas:

Tulenevalt valdkonna (ICOd) uudsusest on segadust palju ja investoreid meelitatakse innovatsioonist rääkides ka väga kahtlastesse projektidesse. Kuid see maailm on saamas tasapisi täiskasvanumaks. Positsioneerides Eestit kui atraktiivset riiki ICOde registreerimiseks, tasub seetõttu olla väga valiv selles osas, milliseid virtuaalärisid me toetada soovime. Liiga hoogsalt tegutsedes ja end varakult ICOsid propageeriva ja toetava õigusruumina positsioneerides võib kergesti juhtuda, et teeme Eesti edumeelsele e-riigi kuvandile rohkem kahju kui kasu.