Uks kinni: välisinvestoril Eestis raske aeg

Kui väärtpaberite hoidmise võimalus kunagi Eesti pankadesse lisati, oli see Soraineni partneri Toomas Prangli sõnul väga elegantne lahendus, mis lisas osaühingute ja aktsiaseltside osaluse omandamisele ja hoidmisele õiguskindlust. Süsteem toimis hästi, ent aeg on muutunud ning reeglid pankadele üha karmimad. „Probleem muutub nii välisinvestorite kui ka pankade jaoks iga kuuga järjest akuutsemaks,“ möönis Prangli. Peab muutuma ka väärtpaberikontode süsteem, usub ta.

Soraineni M&A (ühinemiste ja ülevõtmiste – toim) tehingute nõustajana tegutsev Prangli tõdes, et büroo seisab tihti silmitsi olukorraga, kus mitteresidentidele nii Euroopa Liidust kui ka väljastpoolt on väärtpaberikonto avamine vaevaline protsess. Näiteks lükati Prangli sõnul hiljuti määramata ajaks edasi üks projekt, kus ettevõtjad proovisid üle Euroopa kapitali kaasata. Pidurdamisel on oma osa selles, et investoritel võtab väärtpaberikonto avamine heal juhul aega 2–3 kuud.

"Väärtpaberikonto avamine käib peaaegu iga M&A tehingu juurde. Enam kui pooltel juhtudest on see üheks venitavaks faktoriks. Tehinguid toimub praktiliselt iga nädal,“ möönis Prangli. "See on ajakulu meile, see on aja- ja rahakulu pankadele ning kindlasti väga ebameeldiv investoritele,“ lisas ta.

Tihti ütlevad pangad väärtpaberikonto avamisele vastuseks resoluutse "ei". Nõnda satubki välisinvestor seisu, kus ta küll tahaks Eestisse investeeringut teha, kuid tal puudub selleks võimalus – ülevõtu- või ühinemistehing kas lükkub määramata ajaks edasi või jääb lausa lõplikult katki, möönis Prangli. Samas tiimis töötav advokaat Kai Vainola möönis, et probleemiks pole mitte regulatsioone täitvad pangad, vaid viis, kuidas süsteem on üles ehitatud. „Saame aru, et pangad peavad vastavalt reeglitele tegutsema. Lisaks pole ka väärtpaberikonto pidamine neile äriliselt mõttekas tegevus,“ rääkis Vainola.

Mitteresident – persona non grata?

„Kindlasti on tegemist probleemiga, mis mõjub halvasti Eesti majanduse konkurentsivõimele,“ möönis ka tehingunõustamisfirma Keystone Advisers partner Tõnis Kons.

Probleeme ei tekita Konsi sõnul mitte niivõrd taustakontrolli pikkus, vaid see, et pankadel puudubki huvi mitteresidentidega tegemist teha. Nendega, kelle ainus soov on pangas väärtpabereid hoida, ei soovinud pangad Konsi sõnul tegemist teha ka enne regulatsioonide karmistumist. „Pankadel on huvi peamiselt teenindada arveldusi, mida paljud sellised kliendid ei teinud ning lisaks kippusid selliste kontode omanikud ka väärtpaberikonto tasusid võlgu jääma,“ tõdes Kons.

Ükski suurem tehing Konsi hinnangul karmi korra tõttu tegemata ei jää – rahvusvahelistel suurfirmadel on piisavalt ressurssi, et end pankadele atraktiivseks teha. Keerulisem on aga väike- ja keskmise suurusega firmadel, kapitali kaasavatel kasvufirmadel ning erainvestoritel. „Reaalsus on, et suurfirmade huvi Eesti turu ja ettevõtete vastu on minimaalne ning enamik tehinguid ja investeeringuid ongi meil kontsentreerunud just väikeste- ja kasvuettevõtete segmenti,“ tõdes Kons.

LHV vastavuskontrolli juhi Ants Soone sõnul on üks asi üldine kliendisuhete loomine, teine aga väärtpaberikonto avamine. Kliendi tausta kontrollimist ja otsust väärtpaberikonto avada tuleks vaadata pigem eraldi. Pank peab tema sõnul igal juhul hoolsusmeetmeid rakendama ning kaaluma, kas klienti on panga riskiisu arvesse võttes tark vastu võtta või mitte.

Soone möönis, et mitteresidentidega seotud risk on tavapärasest kõrgem. „Eks seda on kahtlemata mõjutanud ka üha teravam järelevalve ja avalikkuse tähelepanu seoses rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmete rakendamise või piisaval määral rakendamata jätmisega,“ märkis ta.

Kontod ahelaist priiks

Mõistliku lahendusena näevad Soraineni advokaadid väärtpaberikonto panga küljest lahtisidumist. Üks võimalus oleks Vainola sõnul liita need juba praegu tegutsevate elektrooniliste registritega. „Kas siis viia need Nasdaqi väärtpaberiregistrisse või äriregistrisse, kuhu nagunii kõik aktsiaseltsid ja osaühingud registreeritud on,“ pakkus ta välja.

Teise lahenduskäiguna näeb Vainola Leedus väga edukaks osutunud lahendust. Seal kehtib vaba turu põhimõte – turul on mitu litsentseeritud teenusepakkujat (ka pangad), kelle juures saab klient kontot hoida.

Väärtpaberikonto panga küljest lahtisidumist peab ka Kons heaks mõtteks – ühtegi põhjust, miks Nasdaq või mõni muu firma selle avamise ja haldamise teenust pakkuda ei võiks, ei ole. „Selline muudatus tuleb kiiremas korras teoks teha. Riigina peame tegema kõik selleks, et Eesti oleks atraktiivne riik ettevõtte peakontori pidamiseks ning näiteks välisinvestorilt raha kaasamiseks ei peaks Eesti kasvuettevõte oma peakontorit mõnda teise riiki ümber kolima,“ rääkis Kons.

Sõltumata sellest, milline tee valida, on tarvis seaduse ümbermängimist, usub Prangli. Ta tõi välja, et riik on juba selles suunas ka piiluma hakanud – nimelt pani riigikogu möödunud aastal aluse nn hoiukonto loomisele Nasdaqi väärtpaberikeskuse juurde. Sellel on aga probleeme – hoiukontol saab hoida vaid äsja asutatud firmade aktsiaid ning soetatud firmade väärtpabereid sinna lisada ei saa. „Kahjuks see regulatsioon ühinemis- ja ülevõtutehingute probleemi ei lahenda,“ tõdes Prangli.

Kons on ka kriitiline uute rahapesureeglite suhtes, nimetades neid kampaania korras kehtestatuks. Tema arvates on need justkui katse jõge tagurpidi voolama panna. „Pigem võiks pingutada selle nimel, et äriregistrid oleks üle Euroopa elektroonselt lingitud ning ettevõtete omandi- ja finantsandmed kõikjal avalikult kättesaadavad, nagu see on Eestis,“ arvas ta.

Soone sõnul tuleb väärtpaberikonto pankadest lahtisidumisel teadvustada, et rahapesu ja terrorismi rahastamine on terve finantssüsteemi, mitte ainult selle ühe mutriga seotud risk. „Kuskilt peab ju raha tulema, mille eest väärtpabereid ostetakse,“ märkis ta ja viitas, et ka keskdepositoorium peab seadusele vastavalt pankadega samu hoolsusmeetmeid rakendama. Ainuüksi kontode liigutamine niisiis probleemi ei lahendaks.

Prangli sõnul kohalduvad pankadele aga palju rangemad kliendi tuvastamise ja raporteerimise reeglid, mis tähendab, et see on ka palju kallim kui aktsiate hoidmine arvelduskontost eraldi. „Nii ei ole väärtpaberikonto seotud ka terrorismi ja rahapesu riskidega, mis rahaülekannete puhul paratamatult eksisteerivad,“ viitas ta.