Pensioniraha jõudis Eestis rekordini

2017. aasta viimases kvartalis investeerisid pensionifondid oma varasid Eestisse rekordilised 9,59 protsenti, teatas kaubandus-tööstuskoda. Aasta varem investeeriti pensionifondide varasid Eestisse 5,56 protsenti.

Kõige rohkem investeeris neljandas kvartalis pensionifondi varasid Eesti majandusse LHV, moodustades ligi 72 protsenti kõikidest investeeringutest. Kokku investeeriti neljandas kvartalis Eesti majandusse pea 348 miljonit eurot.

Kaubanduskoja hinnangul on oluline, et kohustusliku kogumispensioni varadest investeeritaks Eestisse üha rohkem, sest see aitab kaasa nii Eesti majandusarengu kui konkurentsivõime kasvule. „Seda rõõmustavam on näha, et seda tehakse üha rohkem,“ teatas koda.

LHV veab Eestisse investeerimise trendi

LHV Varahalduse kommunikatsioonijuhi Julia Garanža sõnul usuvad nad, et lähima viie aasta perspektiivis kasvavad pensionifondide investeeringud Eesti majandusse oluliselt.

„Kui täna on Eesti pensionifondide maht 3,7 miljardit eurot, siis 5 aasta pärast, kui see maht on kahekordistunud, on realistlik ootus, et sobivate tingimuste kokkulangemisel võiksid pensionifondid kokku investeerida Eestisse kuni 2 miljardit eurot,“ märkis Garanža. Ta lisas, et ainuüksi eelmisel aastal investeerisid LHV pensionifondid Eestisse 170 miljonit eurot. Valdavalt investeeriti börsivälistesse võlakirjadesse, kus LHV fondid olid ainsaks investoriks.

„Sellises mahus investeerimisvõimaluste leidmine annab meile kindluse, et alustada ka ainult Eestisse investeeriva pensionifondiga,“ rääkis ta. Nimelt soovib LHV tuua turule uue, kuni 100% Eestisse investeeriva pensionifondi.

Väike turg teeb SEB ettevaatlikuks

SEB kommunikatsioonijuht Julia Piilmann ütles, et nemad on vastupidiselt olnud Eestisse investeerides ettevaatlikud. „SEB on alati tegutsenud lähtudes eelkõige oma fondi klientide ehk osakuomanike huvidest ja seetõttu on meile kõige olulisem pakkuda investoritele parimat riski ja tulususe suhet. Just sellepärast me ei ole võtnud kohustuseks ega reklaaminud Eestisse kindlal määral investeerimist, kuna see võib minna vastuollu klientide huvidega saada valitud riski piires võimalikult hea tootlus.“

Piilmann märkis, et Eestisse investeeringuid on nad käsitlenud ettevaatlikult, sest Eesti on maailma mõistes üsna väike turg. „Samas oleme avatud erinevatele pakkumistele ning näiteks võivad huvi pakkuda erinevad suuremate ettevõtete IPOd (miks mitte näiteks Tallinna Sadam).“

Ajalooliselt on SEB siiski investeerinud erinevatesse kohalikesse väärtpaberitesse ja projektidesse. Läbi kahe Baltcapi erakapitalifondi on investeeritud näiteks lennukeid hooldavasse ettevõttesse Magnetic MRO, Qvalitas Arstikeskusesse, portaali Auto24 ja teedeehitajasse TREV2.

Eelmisel aastal tegid nad koos SEB Läti ja Leedu pensionifondidega otsuse investeerida Baltcapi infrastruktuurifondi, mis alles hakkab tegema investeeringuid, sealhulgas Eestis. „Oleme investeerinud Eleringi ja Eesti Energia võlakirjadesse. Ajalooliselt on meil olnud ka kohalikke kinnisvarainvesteeringuid, sh ka metsamaasse. Hetkel selliseid investeeringuid ei ole, kuid tulevikku vaadates me ei välista otseselt midagi,“ rääkis Piilmann.

Piilmann kinnitas, et kui riik otsustab II samba investeeringud lõpetada, on selle otsuse mõju üheselt negatiivne. „Pikaajaliste säästude puudumist riigi ja eraisiku tasemel ei saa kuidagi teistmoodi käsitleda.“

Swedbank ei taha investeeringuid teistega jagada

Swedbanki pensionifondid tegid eelmisel aastal Eestisse investeeringuid üle 60 miljoni euro väärtuses. Swedbanki Investeerimisfondide juhatuse esimees Kristjan Tamla sõnul on nemad püüdnud investeeringute tegemisel leida kohti, kus on konkurents teiste võimalike investoritega keskmisest madalam.

„Nii näiteks oleme viimasel paaril aastal suurendanud oma fondides rahapaigutusi siinsetesse keskmiselt suurematesse ärikinnisvara objektidesse. Meie hinnangul on üle 15–20 miljoni euro suuruste ärikinnisvara tehingute puhul potentsiaalne investorite hulk oluliselt väiksem ning seetõttu on lihtsam leida soodsama riski ja tootluse suhtega investeeringuid,“ ütles Tamla. Peamine partner on neil selliste investeeringute tegemisel olnud Eften Capital.

Tamla märkis, et teine hea näide on äsjaloodud Luminor panga finantseerimine. Eesti pensionifondid olid valmis Eesti ettevõtte võlakirjadesse investeerima märkimisväärse summa enne selle ettevõtte poolt rahvusvaheliselt tunnustatud krediidireitingu saamist ja selle läbi välisinvestorites suurema huvi tekitamist.