Toftan valmis miljarditehase leppe kohtusse kaebama

Lõuna-Eestis saeveskeid käitava Toftani juhti Martin Arulat ajab vihaseks RMK kava niigi nappivat toorainet 15 aastaks tema hinnangul läbipaistmatute hindadega Est-Fori kavandatavale tselluloositehasele müüa.

Põhjuseks on Toftani eelmisel aastal valminud 30 miljoni eurone saeveski, millega praegu paberipuiduks minevat tooret — 8-18 sentimeetrise ladvaläbimõõduga okaspuud — saaks kasutada palgipuuna.

"RMK ja teiste metsafirmade paberipuu virnades on üle 50 protsendi meile saagimiseks sobivat tooret. Maksaksime selle eest kindlasti rohkem, kui see oleks enampakkumistel saadaval. Olemegi tühjendanud raudteeterminale ja ostnud metsast paberipuitu, aga seda ainult erasektorist, Eestist ja Lätist," rääkis Arula.

Nii Est-For Investi juhid kui ka RMK kinnitavad, et puidurafineerimistehase toore liigub praegu lihtsalt rongidega sadamatesse ja sealt Skandinaavia tselluloositehaste poole. "Ligikaudu 2 miljonit tihumeetrit ümarpuitu aastas viiakse sadamate kaudu välja, sellele lisandub puiduhake. See olukord häirib Eestis kõiki juba 25 aastat, nii metsaomanikke kui tööstust," ütles RMK juht Aigar Kallas kolmapäeval.

Hoopis mõistlikum kasutusviis

Arula on kindel, et sellele toormele leidub hoopis parem kasutusvõimalus ja mõistlik on saata suur osa paberipuust „pikale eluringile“ – teha sellest saematerjal, millest Toftani kliendid toodavad mööblit, maavärinakindlate majade karkassiposte, terrassilaudu, kokkupandavaid aiamaju, palju muud. Ülejäävatest jäätmetest saab omakorda teha tsellulloosi või pelleteid."Või teine variant – teha palkidest tselluloos, sellest tuntud pabertoode – kord kasutust ja siis vetsupotist alla. Või kärinal internetikauba küljest ära ja siis prügikasti," lisab ta.

Toftani uus saeveski tegeleb Arula sõnul metsas sama moodi „upcyclinguga“ nagu Reet Aus kangajäätmetest rõivaid teeb. "Meil lihtsalt läheb oma kontseptsiooni tutvustamisega aega – ükski metsafirma ei taha ju tunnistada, et on pikka aega peenpalgipuud paberipuu sisse sokutanud ja seetõttu endale või metsaomanikule kahju teinud," ütles Arula.

RMK raius eelmisel aastal 977 000 tihumeetrit paberipuitu. Seda müüakse 85 protsendi ulatuses kokkuleppehinnaga kestvuslepingute alusel ning ülejäänud 15 protsenti läheb enampakkumisele. Kallas kinnitas, et kestvuslepingute hindu korrigeeritakse kord kvartalis ja tegemist on turuhinnaga müügiga ning sarnastel alustel hakataks seda müüma ka Est-For Investi tselluloositehasele, kui see kunagi valmima peaks. RMK huvi seisneb tema sõnul nii pikaajalise ostja saamises kui ka puidu Eestis töötlemise tagamises.

Kohava: riik ei saa kahju

Kolmapäeval nimetas ka Est-Fori juhatuse liige Margus Kohava valeväiteks süüdistusi nagu saaks riik kavatsetava leppega kahju või ei vastaks lepe turutingimustele. Kõigepealt pannakse RMK 15aastane lepe enampakkumisele ja ainult selle pakkumise võitmisel saab Est-For endale soovitud tarnekindlusega lepingu. Teiseks märkis ka Kohava, et hinda korrigeeritakse regulaarselt.

Arula seda turuhinnaks ei pea ja eelistaks kogu puidu müümist enampakkumisel. "Sarnaselt [kavandatavale] 15aastasele leppele liiguvad juba praegu 60-80 protsendi ulatuses saepalki sisaldavad „paberipuu“ koormad Lõuna-Eestist vagunitega üles põhja. Teadmata hinnaga. Või siis samamoodi mingi indeksi baasil. Mitte turutingimustel. Ja Est-Fori tehasesse hakkavad siis samamoodi liikuma suures osas peenpalgid," ütleb ta.

Seepärast lubabki Toftan olla leppe vastu lõpuni välja. "Kui lepe allkirjastatakse ja seda ei võeta tagasi, pöördume ilmselt kohtu poole," ütles Arula.